EMÜ: Ülikool ja ministeeriumid vaagisid veterinaariahariduse rahastamise kitsaskohti |
Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade, 22.09.2023
26. september 2023. a |
21. septembril kohtus maaülikooli juhtkond Zoomeedikumis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega, et leida lahendusi veterinaarmeditsiini õppe alarahastamisele ning spetsialistide põuale. Ühiselt leiti, et loomaarstiõpe on riigile väga vajalik. Ehkki eri osapoolte andmed ja seisukohad mõnevõrra lahknesid, otsiti siiski võimalusi, mis riigieelarve piiratud võimaluste juures võiksid olukorda leevendada.
Kohtumisel osalesid Maaülikooli poolelt nõukogu esimees Ants Noot, rektor Ülle Jaakma, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats, loomakliiniku juht Aleksandr Semjonov ja õppeosakonna juhataja Ina Järve. Külla olid kutsutud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika asekantsler Tõnis Tänav ning toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk. Samuti Haridus- ja teadusminiteeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ning kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak.
Loomaarste ei jätku ühiskonnas ja neid tuleks rohkem koolitada, tõdesid oma sõnavõttudes nii rektor Ülle Jaakma kui direktor Toomas Tiirats. Veterinaarideta võib aga sattuda ohtu toidujulgeolek ja -ohutus, erinevate loomataudide ohjamine ja loomade tervis. Sellekohase pöördumise peaministrile tegid põllumajandustootjad juba veebruarikuus. Vahepealsetel aegadel ei ole probleemi lahendamisele palju lähemale jõutud ning selleks oligi uus kokkusaamine vajalik.
Maaülikool püüab tõsta vastuvõetavate üliõpilaste hulka sisemiste ressursside arvelt, kuid sellel on omad piirid. Praegu moodustab loomaarstiõppe korraldamiseks vajalikust summast haridus- ja teadusministeeriumi kaudu eraldatav tegevustoetus kõigest umbes 30%. Ülejäänud summad tuleb ülikoolil kombineerida loomakliiniku teenistusest ja teistest allikatest. Rahvusvahelistele nõuetele vastava õpikeskkonna ja loomakliinikute kaasajastamiseks on ülikoolil plaanis taristusse investeerida suurusjärgus 20-25 miljonit eurot.
Loomakliiniku juht Aleksandr Semjonov lisas, et aastal 2025 ootab veterinaariaõpet taas ees rahvusvaheline akrediteerimine ning positiivse hinnangu saamiseks on vältimatuks eelduseks ööpäevaringselt töötav loomakliinik. Samal ajal on kliinikusse raske tööle saada loomaarste, sest tippspetsialistide nappuse tingimustes on teiste sektorite palgapakkumisega raske võistelda.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad märkisid, et riigieelarve strateegia järgi kõrgharidusele tänavu eraldatav lisaraha ja ka tuleva aasta summa kindlasti leevendavad kriitilist olukorda. Samas viitasid ministeeriumi esindajad, et mõnel aastal jõuab lõpudiplomini väga vähe lõpetajaid. Üheskoos tõdeti, et ka teistel pika õppeajaga õppekavadel on väljalangevus ning veterinaaria ei ole selles osas erand. Veel panid ministeeriumi esindajad kahtluse alla, et kas nõudlus veterinaaride järgi ikka on nii suur, viidates palgastatistikale. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad märkisid, et neil on veterinaaride palkade osas hoopis teised andmed ning pigem on töötasu selles sektoris üsnagi motiveeriv.
Suureneb üliõpilaste vajaduspõhine õppetoetus, tulemusstipendiumeid ja erialastipendiume aga edaspidi veterinaaride koolitamiseks ei plaanita.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel ei mõjuta stipendiumid õpingute katkestamist HTM kogub ettepanekuid eraraha kaasamiseks kõrghariduses, pidades silmas aga printsiipi, et esimene kõrgharidus kõigil astmetel peab olema õppurile tasuta. HTM ei saa toetada ülikooli investeeringuid, selleks meetmeid ei ole ega ole ka tulemas.
Kohtumine lõppes lootusega, et kõrghariduse lisarahastus aitab maaülikoolil veterinaariaõppe olukorda leevendada, ülikool omalt poolt lubas täiustada vastuvõtusüsteemi, et tulevikus vastu võtta rohkem motiveeritud kandidaate. Samuti on plaanis arutada võimalusi, kuidas alustada loomaarstiõpet avatud ülikooli kaudu võimalusega liituda tasemeõppega juhul, kui mõni koht peaks vabanema. Samuti on lisavahendite leidmises veel potentsiaali koostöös ettevõtetega.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles