EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2012-01-10
Nr: 122
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2089&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Õppereis
Kirjatüki pealkiri: Malta maapiirkond - pisike, aga tegus!
Kirjatüki autor: Helene Kõiv
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://maainfo.ee/index.php?article_id=2087&page=3452&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?p=5670&page=3538&action=pic&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 2011. aastal viidi läbi konkurss „Märka Leaderit“, mille eesmärk oli tunnustada edukaid Leader projektide elluviijaid viies erinevas kategoorias - parim keskkonna, parim noorte, parim maaettevõtluse, parim koostöö ja parim põllumajanduse projekt.

Konkursi vastu oli nii enne kui ka pärast võitjate väljaselgitamist suur meediahuvi - erinevates väljaannetes ilmus mõnikümmend artiklit. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo andis välja kõiki 20 nominenti tutvustava trükise, mis ilmus nii eesti- kui ka ingliskeelsena. Trükist on levitatud üle kogu Eesti, samuti on piltidega illustreeritud infomaterjal jõudnud ka paljude välismaa lugejate käte vahele. Konkursile esitatud projektide videolugusid sai vaadata ka Eesti Televisiooni saates "Ilus maa".

15. – 18. novembril 2011 osalesid parimad Leader-meetme projektide elluviijad õppereisil Maltale, et saada ja vahetada maaelu arendamise alaseid kogemusi veelgi väiksema liikmesriigiga kui seda on Eesti. Õppereisi korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Malta riikliku maaeluvõrgustiku üksusega.

Õppereisi eesmärk oli tutvustada Eesti Leader projektide tegijatele, kuidas toimib väikeriigi maapiirkonnas heatasemeline maaturismi ja väike-ettevõtluse arendamine.



Õppereisil osalejate vahel jagati kindlad teemad või kitsamad valdkonnad, millele reisi jooksul enam tähelepanu pöörata ja kindlasti märkmeid teha.

Nüüd oleme muljed kokku kogunud ja pakume ka Võrgukirja lugejatele võimalust väikese Malta saarega tutvuda – seekord läbi õppereisil osalejate silmade-kõrvade.

Rõõmsameelne reisiseltskond Malta Linnupargis. Foto Meeri Klooren

Lapsekingades Leader programm Maltal
Heldur Kiima, PRIA Viru regiooni juhataja

Malta ja Leader programmi suhted on veel noorukesed ning sealne maaeluvõrgustik alustas tegutsemist alles 2009. aasta juulikuus. Seega ei võtnud Malta osa eelmistest Leader programmidest nagu Leader I, Leader II ja Leader+. Malta Leader tegevusgrupid said oma strateegiad valmis 2010. aastal. Täna tähendab Leader-meede Malta jaoks eelkõige maaelu arengu toetamist. Kui rääkida numbritest, siis 4% Malta maaelu arengukava eelarvest on määratud Leader-meetme rakendamisele.

Malta makseagentuur loodi 2004.a Malta Loodusvarade ja Maaelu ministeeriumi juurde. Makseagentuuril on kaks bürood, üks pealinnas Valletas ja teine Gozo saarel. Asutuse ülesehitus, struktuur, ülesanded ja tegevused on sarnased teiste Euroopa liikmesriikidega. 2010. aastal väljamakstud toetuste summa oli kokku 27,6 miljonit eurot.

Toetuste grupid, mille menetlemise ja maksmisega tegeldakse on:

nn ühikupõhised otsetoetused, milleks on erinevad pindala ja loomatoetused, keskkonnatoetused – kokku 16 erinevat toetusliiki
erinevad turukorralduslikud meetmed ja toetused
Malta maaelu arengukava investeeringutoetused, mis jagunevad omakorda neljaks teljeks:
I telg - põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine, kokku 10 erinevat meedet, 2007-2013 programmperioodiks on planeeritud 35,6 miljonit eurot, mis on 35% MAK meetmete summast. Eestis vastavalt 347,6 miljonit eurot ja 37%
II telg - keskkonna ja paikkonna säilitamine, kokku 2 meedet, perioodi summa 25 miljonit eurot, mis on 25% MAK meetmete summast. Eestis 334,4 miljonit eurot ja 36%
III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine, kokku 3 meedet, eraldatav summa on 33 miljonit eurot, mis on 32% MAK meetmete summast. Eestis 118,9 miljonit eurot ja 13 %
IV telg – Leader-telg, kokku 3 meedet, programmperioodi summa on 3,8 miljonit eurot, mis on 4% kogu MAK toetuste summast. Eestis on see 9% ja 85,8 miljonit eurot.

Maltal on hetkel moodustatud kolm Leader tegevusgruppi - LAG Xlokk www.galxlokk.com, LAG Majjistral www.leadermajjistral.eu ja Gozo tegevusgrupp www.leadergozo.eu. Kuid arvatakse, et peagi võib Põhja- ja Lõuna-Malta suurte erinevuste tõttu tekkida lisaks veel kaks uut tegevusgruppi.


Malta tegevusgruppide kaart.

kollane ala - LAG Gozo
roheline ala - LAG Xlokk
lilla ala - LAG Majjistral
punane ala - liitumata omavalitsused, mis on peamiselt linnastunud piirkond (tegevusgruppi saab kuuluda 5 - 150 tuhende elanikuga omavalitsus)

Tegevusgrupp Xlokk: "Meie eesmärk on kaasata kõik piirkonna omavalitsused"
Mart Ruumet, OÜ Matogard
Ardo Niido, MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad

LAG XLOKK tegevuspiirkond asub Malta kagupiirkonnas. Tegevusgrupil on 28 liiget - nendest 12 on omavalitsused ja 16 erasektori esindajad. Protsentuaalselt moodustab avalik sektor 49% ja erasektor 51% tegevusgrupi liikmeskonnast. LAG Xlokk pole senini veel Leader programmi raames ühtegi projekti esitatud ega realiseeritud. Välja on töötatud piirkonna arengu strateegia ja meetmed. 2013. aastani on neil oma tegevusteks kasutada 3 miljonit eurot.

Võrreldes teiste Malta Leader tegevusgruppide strateegia meetmetega, tuleb tõdeda, et suures osas tegevuse põhitõed kattuvad. LAG Xlokk rakendab hetkel koos alameetmetega 12 meedet. Eelisarendatavad valdkonnad on turism, kohalikud tooted, kultuur, infrastruktuur, põllumajandus ning nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö teiste Leader tegevusgruppidega. LAG Xlokk tegevusgrupi eripäraks võib pidada eraldi meetmete olemasolu lastele ja noorukitele suunatud tegevustes.

LAG Xlokk on Maltal ainus tegevusgrupp, millega pole liitunud kõik piirkonna omavalitsused - piirkonna seitsmeteistkümnest omavalitsusest viis ehk umbes 30 % pole tegevusgruppi kaasatud. Võttes aluseks erinevaid andmeid pindala ja elanike arvu osas võib järeldada, et kaasatuse protsent on veelgi väiksem. LAG Gozo ja LAG Majjistral tegevusgrupil on kaasatud kõik piirkonna omavalitsused.

Malta riigist ja kohalikest omavalitsustest
Anne Freimuth, MTÜ Viiratsi Spordiklubi
Ene Saar, Paistu vallavalitsus

Malta riik koosneb kolmest saarest Vahemeres: Maltast kui suurimast nö maismaa saarest, väiksemast Gozo saarest ja tillukesest Comino saarekesest. Saareriik asub Vahemeres ning on pindalalt kõige väiksem Euroopa Liidu liikmesriik – 316 km2. Omapäraks on aga see, et Malta on rahvastiku tiheduselt 6. riik maailmas – 1300 inimest/km2. Kokku elab Maltal 417 600 inimest.

Kuna Malta oli 1964. aastani Inglismaa koloonia, siis ka peale iseseisvumist on kasutusel Inglismaalt pärit parlamentaarne valitsemissüsteem. 65-liikmeline parlament valitakse iga viie aasta tagant. Võimul olev partei on kristlik-demokraatlik rahvuslik partei. Teine suurem partei Maltal on sotsiaaldemokraatlik leiboristlik partei. Ka presidendi valib parlament iga 5 aasta järel.

Gozo saarel kohtuti õhtusöögilauas Xaghra vallavanema, Sur Joseph Cordina’ga. Nii temalt kui ka järgmisel päeval Leader tegevusgrupi esindajatelt saadi teadmisi kohalike omavalitsuste toimimise ja inimeste elu-olu kohta Maltal. Xaghra vallas elab 2000 inimest ja töötab 14 ametnikku. Gozo saarel, kus elab 31 000 inimest on 14 omavalitsust. Kohalikud omavalitsused on väga erineva suurusega.

Maltal on kokku 68 kohalikku omavalitsust, neist 54 asub Malta ja 14 Gozo saarel.

Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. Omavalitsuste ülesandeks on nö kohalike asjade ajamine – haljastus, heakord, erinevate ürituste ja festivalide korraldus jne.

Omavalitsusjuht pidas Malta omavalitsussüsteemi väga heaks ja omavalitsuste suurust (pigem väiksust) piisavaks.


Malta sotsiaalsetest teenustest nimetati lastetoetust, töötuskindlustust, vanaduspensioni, tasuta haridust ja tasuta tervishoiuteenuseid osutavad riigihaiglad. Eriline oli see, et lapsevanem saab kodus olla erineva perioodi – riigiasutuses kuni 2 aastat ja ettevõtetes 6 kuud, kuid selle ühtlustamine on praegu päevakorras. Erinevalt meist ei ole hoolduskohustust pereliikmetel ning hooldeasutus finantseerib kohamaksu printsiibil „kodanik + riik“. Miinimumpalk on 660 eurot/kuus, keskmine töötasu 800 eurot/kuus; tööpuudus ca 6 %.

Põhisissetuleku saavad inimesed põllumajandusest, järgneb turism. Malta elanikkond kuulub valdavalt keskklassi, erisusi on, aga mitte oluliselt.

Rahvustundest – kuna Malta oli Inglismaa koloonia ning pole kaua olnud vabariik, siis elanikud hindavad ka aega, mil oldi Inglismaa võimu all – töötasud olid head ja ka elatustase kõrge. Võib arvata, et tulenevalt sellest ei ole oma vabaduse hindamine elanike hulgas väga kõrgelt tähtsustatud.

Gozo saar kui turismigurmaanide unenägu
Raili-Mengel Sünt, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu
Liis Pärtelpoeg, MTÜ Sibulatee

''Kui pole käinud Gozo saarel, siis pole nagu Maltal käinudki'' - nii kirjutavad kõik turismiraamatud ja sama võib kuulda ka kohalike suust. Juba teise päeva õhtul sõideti mööda looklevaid teid sadamasse, kust väljus praam Gozo saarele.

Gozo on suuruselt Malta teine saar, mida tuntakse ka Kalypso nime all. Igal tunnil sõidab Malta saarelt Gozole praam. Kohalejõudmine võtab aega umbes 25 minutit - sama aeg, mis kulub mandrilt Muhumaale jõudmiseks. Selgub, et ka suurus on sarnane, sest saar on tilluke - vaid 7x14 kilomeetrit. Kuigi Gozo on osa Maltast, erineb ta siiski sellest nii maastiku kui elurütmi poolest. Saarel tegeldakse peamiselt turismiga, lisaks turismile kalanduse ja põllumajandusega. Kui küsida kohalikelt, millega inimesed tegelevad, siis saadi vastuseks, et peamiselt on inimestel kaks ametit: riigiametnik ja turismitöötaja. Gozo saarel elab ligikaudu 31 000 elanikku, peaaegu sama palju inimesi külastab Gozo saart ühe aasta jooksul.

Gozo saarel on künklik maastik, lopsakas taimestik, rannikualadel piltilus helesinine vesi, iseloomulikud on järskude kaljuseintega lahesopid, eriline punane rannaliiv ning märkimisväärne arv ajaloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi. Samuti on see ideaalne paik sukeldujatele oma hobiga tegelemiseks. Lisaks sukeldumisele on seal võimalik harrastada matkamist, purjetamist ja kalastamist.

Gozol saab külastada ka erinevaid turismiettevõtteid ja vaadata, kuidas valmistatakse kohalikku veini ja juustu. Kõik eelpool nimetatu annab kinnitust, et turismimajandusega tegelemiseks on Gozo saar parim paik.
Kuidas saada üle vee? "Need kaheksa kilomeetrit, mis lahutasid Gozot Malta saarest, läbiti praamiga. Sadamas leiti üksainus infosilt teemal "Kuidas saada üle vee" - käsitsi kirjutatud, lakooniline jutt ning see on nii tüüpiline Maltale! Ollakse harjunud askeetlike tingimustega enda ümber." Foto Liis Pärtelpoeg.

Gozo on turistide jaoks küll atraktiivne, ent siingi on Eestile sarnaselt mureks liiga lühike turismihooaeg. Gozol elavad ja tegutsevad maaturismiettevõtjad ja turismiametnikud püüavad üheskoos hooaega pikendada, et pakkuda külastajatele unustamatuid maitseelamusi veelgi kauem. Nimelt võtab üha enam hoogu kohaliku toiduga tegelemine ja sellega kaubitsemine.

Sarnaselt Eestile on ka siinmail soov tõsta Gozo saare turismiettevõtete ja -piirkonna atraktiivsust. Selleks püütakse välja tuua iga toote või teenuse omapära. Üha enam pannakse ka rõhku kohalikke tooteid tutvustavate ürituste korraldamisele. Pea iga turismivaldkonna töötaja sooviks on tõsta oma toote või teenuse kvaliteeti. Vaatamata pikkadele vahemaadele on nii Eesti kui ka Malta turismivaldkonnas sarnased argimured ja tegevuseesmärgid ning nende kõrvaldamiseks ja elluviimiseks liigume tuttavat teedpidi.

Vaatamata sellele, et Gozo saart külastati õppereisil käigus pimedal ajal, tundub, et looduslikult kaunis ja vaikne Gozo saareke on mõnus vaheldus tiheda asustusega Malta saare saginale.

Külalislahkus on antud saarele väga iseloomulik, sest kohalikud inimesed on väga sõbralikud ja kannavad oma saarelisusest tingitud identiteeti uhkelt ja väärikalt. Kohalikud suutsid luua mulje, nagu ootaksid nad iga külastajat sinna tagasi. Ja nii see romantiline unenägu Gozo saarel selleks korraks lõppeski.

Kaluriküla. "Pilt, mis avanes, meenutas rohkem muinasjuttu või filmivõtteid. Tegelikult on see pisikeses lahesopis laisalt lösutav küla taastatud kaluriküla, mis toimib turismiatraktsioonina." Foto Liis Pärtelpoeg


Maitsev Malta
Sirje Kuusik, Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal
Merle Vall, MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti

Tugevaid mõjutusi on Malta toidule andnud naabrid, eriti Sitsiilia, mis asub vaid 90 km kaugusel ning on sarnase kliima ja mullastikuga. Maltalased armastavad väga süüa ka kodus või käia üksteisel külas. Traditsioonide sentimentaalne aspekt viib toiduni, mille valmistamisel tulevad sugulased kokku ning üheskoos küpsetatakse toite just vanaemade koduste retseptide järgi. Levinumateks rahvustoitudeks on veinis hautatud küülikupraad, pastatoidud päikesekuivatatud tomatite ja oliividega, kala ja köögiviljadega hautised, erinevaid kikerherne- ja oliivivõideid ning datli- ja toorjuustukook. Toidu kõrvale saab nautida kohalikke mahlu ja veine.

Maltal on kohaliku toidu väiketootmine ja sellega seotud maaturismiteenused alles välja arendamise algusjärgus. Samuti on alles käivitamisel kohaliku toidu käitlejate (mikroettevõtete) ja toodete turustamise tugiteenused. Maltal on vähemalt üks kohaliku toidu turustaja, kes kavandab lähiajal avada ka oma jaemüügi poe. Enim on levinud oliividest (oliiviõlid, erinevate maitsestustega oliivid), tomatitest (päikesekuivatatud tomatid, erinevad pastad) datlitest valmistatud tooted ning moosid, mesi, juustud (sh kitse ja lambapiimast), kohalikud (valged) traditsioonilised leivad, kalatooted, veinid ja ka kangemad napsid.

Maltapärased suupisted. Foto Meeri Klooren / Suu magusaks. Foto Katrin Polli

On ka ökomärgisega tooteid, mida püütakse ka teadlikult arendada. Gozo saarel on neli aastat toiminud koostöövõrgustik Öko-Gozo, mille eesmärk on viljelda looduslähedaselt. Märksõnad „bioloogiline“ või „orgaaniline“ ei kuulu aga Maltaga kokku, sest ei suudeta täita rangeid nõudeid - näiteks vahemaad tava- ja mahetalude vahel on liiga väiksed. Talumaad on küllaltki pisikesed ka seetõttu, et nende pärimisseaduse järgi jagatakse maa kõigi järeltulijate vahel. Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on Maltalt kadunud 60% taludest. Samuti on põllumajandusmaad niivõrd toitainetevaesed, et erinevate väetiste kasutamine on möödapääsmatu.

Õppereisi käigus külastati Ta Mena põllumajanduslikku talu. Ta Mena talus alustas pereema 1973. aastal puuviljamüügiga, kuid 1986. aastal lahkus ta siitilmast. Pere alustas talupidamisega uuesti 2000. aastal. 2003. aastal tehti algust viinamarjakasvatusega. Pere kaks venda on jaganud oma ettevõtmised nõnda, et Joseph peab talu, kasvatab viinamarju ning teeb veini. Vend Philipi tegevusaladeks on majutus ja toitlustus. Maad on neil kokku 25 hektarit ning selline talu on Maltal juba suurtaluga. 2011. aasta oli kolmas aasta, mil veinidega üldse turule jõuti. Selleks, et investeeringud veinitootmisse ära tasuksid, ei piisa tänasest 110 - 130 tuhandest veinipudelist, mida talus toodetakse - seega peaks talu tootlikkust suurendama.
Õhtusöögil Ta Mena’s. "Kohalik viinamarjakasvatajast-veinivalmistajast farmer on külaliste võõrustamiseks oma aeda rajanud katusega varjualuse. Erinevad valgusallikad ja valge tekstiil loovad vaatamata pimedale õhtule vahemerelise ja romantilise õhkkonna." Foto Liis Pärtelpoeg.

Toitlustuses kastutakse 30-40% ulatuses kohalikku toorainet. Talude puhkemajades ja talurestoranides, mitmesugustes kohalike toiduga käitlevates ettevõtetes pakutakse ka kohaliku toiduga ühendatud turismiteenust. Näiteks viiakse toidutootmistaludes läbi ekskursioone ning kohapeal pakutakse ka samas talus valmistatud lõuna- või õhtusööki. Nii võib näiteks veinitalus tutvuda veini valmimise protsessiga ja lõpetuseks degusteerida juba valmis veine. Sinna kõrvale saab maitsta saare erilisi kohalikust toidust valmistatud suupisteid. Samuti on võimalus külastada lamba- ja kitsekasvatustalusid. Saare erinevates keskustes ja taludes on ka mitmeid kohaliku toidu müügipunkte, kus kaubeldakse ka kohaliku käsitööga. Malta köögis on eriline koht ka mereandidel. Toitlustuskohad, mis neid pakuvad asuvad mõnikord lausa mere kaldal või mere ääres kaljuserval asuval terrassil.

Gozo saar on vastukaaluks Malta saarele jõudnud kohaliku toiduga seotud teenuste arendamisel palju kaugemale. Seda toetab ka riiklik poliitika – Gozo saart arendatakse riigi tasandil kui rahvusvahelise turismi ökoloogilist sihtkohta. 2015. aastani on olemas ka konkreetne keskkonnahoiu ja ettevõtluse arendamise tegevuskava. Toetavateks asjaoludeks on saare suur elaniketa eheda looduse osakaal, palju ajaloolisi paiku ja objekte ning puhas ja mereandide rohke Vahemeri.

Malta isetegijate ühing
Monika Raudsepp, SA Vooremaa Looduskeskus
Kerttu Sikka, OÜ Vudila

Malta käsitöö on pärast kohaliku toidu edendamist, üks olulisim väike-ettevõtluse liik. On säilinud mitmed traditsioonilised käsitööliigid - hõbeda- ja kullaviimistlemine, pitsikudumine, klaasipuhumine, keraamika. Kohaliku käsitöö edendamiseks ja jätkusuutlikuks muutmiseks on loodud Malta Käsitöö Ühing, mille tegevuse eesmärgiks on suunata, julgustada, reklaamida ja koordineerida käsitöö tegemist, käsitöö meistreid ja käsitööga tegelevaid ettevõtjaid. Ühingut juhivad peadirektor ja nõukogu, nõukogul on esimees ja aseesimees. Nõukogu koosneb erinevate ministeeriumide (haridus-, maaelu- ja turismiministeerium), Gozo saare maavalitsuse, ettevõtjate katusorganisatsiooni, ühinguga liitunud ettevõtjate ja käsitööliste esindajatest.

Keraamika valmimine Ta Quali käsitöö külas. Foto Meeri Klooren

Malta Käsitööliste Ühingu peamisteks tegevusteks on käsitööga tegelevate ettevõtete registreerimine, kohaliku käsitöö edendamine, tunnustamine, reklaamimine nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, käsitööliste huvide kaitsmine, traditsioonilise Malta käsitöö edendamine ning käsitöö tootmisvõimaluste arendamine. Samuti kuulub ühingu tegevuste hulka ministeeriumi nõustamine kohaliku käsitöö alal, käsitööalase poliitika jälgimine ning uute kontaktide loomine.


Organisatsioon tegutseb hetkel ainult internetipõhiselt, plaanis on luu ka jaemüügi pood ning 2012.a aastal on plaanis korraldada suur mess, millest võtaks osa talunikud, ettevõtjad ja käsitöölised. Spetsiaalne käsitöö sertifitseerimissüsteem loodi 2001. aastal. Praeguseks hetkeks on välja jagatud 470 000 pabersertifikaati, 160 000 kleebist ja 50 000 Gozo sertifikaati. Sertifikaadid jagatakse kohaliku käsitöö tootjatele ja turustajatele tasuta. Käsitööliste hulgas läbiviidud küsitlused näitavad, et sertifikaadi omistamine on neil kõigil müügitulu suurendanud.



Kuulus Malta klaas / Müügivalmis keraamika. Fotod Meeri Klooren

Säravad silmad Maltal
Meigo Märk, MTÜ Unistuste Vabrik
Aili Taal, OÜ Taali Mesila
Piret Laidroo, MTÜ Sõmeru Start
Tiina Vaino, OÜ Rehekivi

Õppereisi käigus puudutati ka Eesti jaoks olulist noorteteemat. Malta tegevusgrupil LAG Xlokk eraldi laste- ja noorte meede – põhisuunad on spordi ja vaba-aja veetmise võimaluste avardamine.

Valettas rõõmustas turiste värviline muuseumi trepp, millele olid lapsed vanuses 3-12 avaldanud kümne nädala jooksul oma arvamust kõige selle kohta, mida nad armastavad – ja värvidega kokku ei hoitud. Trepil jalutades võis taibata, kuivõrd erinevaid asju on võimalik armastada.



Loetelu algas pommide ja plahvatustega, dinosauruste ja koletistega ning lõppes päikese, värvide ning maailma armastamisega – seega väga lai spekter armastusväärset.

Armastusväärne trepp. Foto Meeri Klooren

Õppereisi käigus tehti tutvust ka kohalike noortega vanuses 17-19, kelle käest uuriti koolisüsteemi kohta. Huvitavaimad faktid puudutasid koolitundide algust – nimelt ei alga ükski koolipäev enne kella 9. Samuti oli üllatav mees- ja naisõpetajate osakaal koolides – terve kooli peale oli neil ette näidata ainult üks naisõpetaja. Eestlastega võrreldes kummaline, kas pole?

Malta haridussüsteemi aluseks on nn Briti mudel. Koolikohustus on vanuses 5-16 eluaastat. Maltal jaguneb haridus kolmeks astmeks: algharidus (5-11.a.), keskharidus (11-16.a.) ning nn kolmanda taseme haridus ehk kõrgharidus. Õppida saab nii erakoolis, riiklikus või ka kiriku koolis. Lasteaiad on tasuta – seal saavad lapsed käia alates 3. eluaastast. Maltal on ka järjest enam õpilasi, kes vajavad erikoolides eriprogrammide alusel õppimist. Aga ainult vähesed saavad seda endale lubada, enamus peab õppima tavakoolis tavanoorte keskel.

Malta haridussüsteemi on ees ootamas suured muudatused. Viimased olulisemad muudatused toimusid 1996. aastal, kui Malta koolidesse tulid arvutid ning 2000-2001. aastal, kui koostati ja rakendati uus riiklik õppekava.

Laste koolitee.


Silmale ilus vaadata ja kõrvale hea kuulata – see on Malta!
Kersti Põllu, MTÜ Hellad Velled
Liis Anijago, OÜ Nõmme Köögivili
Evelin Tomingas, MTÜ Kalaküla Rohelised

Õppereisi käigus külastati ka Hal Farrugi piirkonnas asuvat Montekristo mõisakompleksi, kus imetleti Malta ajalugu tutvustavat õhtuprogrammi „Malta Nights – Extravaganza“. Õhtusöök, folkloorne vaatemäng ning hubane ruum moodustasid kokku hea terviku. Ruumi sisenedes tekkis tunne, et ollakse jõudnud keskaegsele rüütliturniirile. Pealtvaatajad olid paigutatud pikkade laudade taha ümber areeni. Lauad olid kaetud „hõbe“ nõudega. Õhtusöök koosnes kiirelt ja lihtsalt valmistatud toitudest. Joogiks karastusjoogid ja vein. Toidud serveeriti ning nõud koristati kiirelt ja märkamatult.

Õhtusöögiga samal ajal toimus areenil kahetunnine etendus, milles kajastati Malta ajalugu aegade algusest kuni tänapäevani. Etenduses vaheldusid laul, tants, võitlusstseenid. Keskaegsetes rõivastes näitlejad etendasid suurepäraselt linnakodanikke, põllumehi, sõjamehi, ülikuid, kuningaid, Türgi vallutajaid ja muid ajaloolisi tegelasi.



Lavalt ei puudunud ka hobused, ehtsad kahuri- ja püssipaugud ning hämmastav tuleshow. Kava oli üles ehitatud Malta rahvamuusikale, mis on segu türgi, itaalia ja euroopa muusikast – kõigele sellel oldi juurde lisatud veidi kaasaegsust. Kokkuvõttes – mälestus väga pikaks ajaks.

Malta ajalugu tutvustav õhtuprogramm. Foto Katrin Polli

Samasugune elamus oli Mdina linn, mis on Malta iidne pealinn ning milles hetkel elab umbes 300 elanikku. Linn ise asub keset saart, selle kõrgeimal mäetipul, kust avaneb suurepärane vaade kogu Malta saarele. Linn on ümbritsetud müüriga, mis eraldab seda ühest suurimast linnast, nimega Rabat. Erakordne Mdina juures on ka see, et sealt leiab nii keskaegseid kui ka barokk-stiilis hooneid. Linn ise on aga armsalt pisike - umbes 500 meetrit pikk ja 300 meetrit lai. Linna pääseb vaid üle sillaga varustatud vallikraavi. Kuigi linnatänavad on väga kitsad, liiguvad seal ka autod – kuid alles alates varahommikust kuni kella 11ni õhtul – sel ajal kui neil on selleks luba. Mdina ajalugu ulatub rohkem kui 4000-aasta tagusesse aega ning seest poolt vaadates näeb linna värava kohal kolme pühaku kuju, kellel kõigil on suur roll Mdina ajaloos.

Linn kogus tuntust, kui apostel St. Paul pärast laevaõnnetust sinna elama asus. Mdinas võisid elada vaid kõrgemast soost inimesed. Õnnetuseks tabas linna 1693. aastal suur maavärin, mille põhjustas vulkaan Etna. Maavärina tagajärjel hävis enamus linnast, kuid see ehitati taas üles. Mdina on tuntud ka Vaikse linna nime all, sest õhtuhämaruses tänavavalgustuse süttides jääb linn inimtühjaks.

Mdina linn on turistide poolt väga armastatud sihtkoht. Peamiseks vaatamisväärsuseks on Püha Pauli katedraal ja Vilhena Palee. Rooma-katoliku St. Paul’i katedraal on ehitatud 11. sajandil, kuid ka see purunes 1693. aastal maavärina tõttu. Katedraal ehitati taas üles Malta rüütlite poolt, kuid nüüd juba barokk stiilis.

St. Paul’i Katedraal. Foto Katrin Polli

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo