EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2018-12-12
Nr: 422
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7067&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Eesti põllumajanduse tulevik on helge
Kirjatüki autor: Meeri Maastik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7065&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Äripäeva konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2019" sai kuulata põllumajandussektoris tegutsevate arvamusliidrite mõtteid ja plaane seoses algava aastaga.

28. novembril 2018 Tartus toimuva konverentsi korraldaja oli Äripäeva põllumajanduse teemaveebi pollumajandus.ee tegijad.

Seekord pöörati enim rõhku oma toodete brändimisele, turustamisele ja uute turgude leidmisele.

Ürituse avas maaeluminister Tarmo Tamm, kes julgustas põllumehi oma häid kogemusi jagama ja olema uhke, kui läheb hästi! "Põllumajandus on Eesti üks suuremaid võimalusi. Maailma elanikkond kasvab, kliima muutub ja meie elame selles piirkonnas, kus saame selle kõik edulooks keerata. Eesti ajaloos ei ole kunagi nii palju talivilja külvatud. Põllumajandustulu on taas tõusuteel!", ütles minister.

Aeglasem kasv ei ole veel kriis

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ei osanud öelda, kas majanduskriis on kohe-kohe ukse taga või annab seda veel oodata. "Me ootame justkui majanduskriisi, tegelikult ei tea ükski analüütik, millal see täpselt tuleb ja kuidas. Kindel on see, et majandustõus on aeglustunud ja see, kas juhtub midagi äkki või toimub kõik aeglaselt languse suunas - seda on võimatu ennustada," ütleb Nestor. Aeglasem majanduskasv ei tähenda veel kriisi.

Samas saab öelda, et Eestil on hästi läinud, palgad on tõusnud ning võrreldes muu maailmaga, on meie tööealisest rahvastikust kõige suurem protsent tööga hõivatuid. Kindlasti ei saa enam väita, et Eesti on vaene riik.

Kinnisvaraturul toimuv tihe sagimine ja ehitusturu kasv on tingitud sellest, et praegu otsivad kodusid endale "laulva revolutsiooni" lapsed, keda on päris palju.

Samal ajal on põllumajanduse panus Eesti majandusse pidevalt vähenenud, kuid see on "rikka Euroopa riigi" tendents. Põllumajandussektoris on tööga hõivatud 17 000 inimest.

Ühistegevus on edukuse võti

Ühistegevuse tähtust rõhutasid konverentsil nii teraviljakasvatuse arengusuundadest rääkinud Olavi Kreen, kui ka seakasvatuse tulevikust ülevaate andnud Mati Tuvi.

Tuvi vaatab Eesti seakasvatuse poole veidi muretseva pilguga: "Eesti seakasvatus on pretsedenditus olukorras, sest üle poole sealihast toodetakse läbi kahe suurettevõtte, mis mõlemad põhinevad välismaa kapitalil." Tegemist on Eesti seakasvatuse madalseisuga ja tuleb midagi ette võtta. Tuvi peab üheks võimalikuks lahenduseks olukorrale ühistulise tapamaja ehitamist.

Maailmas on kokku umbes 1,5 miljardit siga. Suurim seakasvataja maailmas on Hiina, kus toodetakse 48% maailma sealihast. Tegelikult on olukord seakasvatuses maailmas ärev, sest sigade Aafrika katk on hakanud levima ka Kesk-Euroopasse.

Lisaks on haigust leitud ka Hiinast, kus toodetakse pea pool maailma sealihast. Nõnda on olukord ebakindel. See omakorda võib Eestile positiivselt mõjuda, sest meilt on katk juba üle käinud ja oleme kogenenumad.

Piimaveisekasvatuse arengusuundadest ettekande teinud Aasta Põllumees 2018 Jaan Metsamaa näeb Eesti piimandust positiivsetes toonides, kuigi ajad on olnud rasked: "Põllumeestele on kaks viimast aastat olnud keerulised, liigniiskus 2017. aastal ja käesoleva aasta põud, kuid oleme 2019. aasta suhtes optimistlikud!".

Pigem omanäolisus kui masstoodang

Marja- ja puuviljakasvatuse tulevikunägemustest pajatas üritusel Alvar Roosimaa, kes on siidritootmisega tegeleva ettevõtte Jaanihanso OÜ juht. Ta rõhutas, et Eesti oma väiksusega peaks mõtlema sellele, kas suudetakse midagi unikaalset toota, mitte toota midagi palju ja kõigile. "Kui teed masstoodangut, siis on alati keegi, kes teeb seda odavamalt!", ütles Roosimaa.

Tuleb esitada küsimus - mis meeldib maailmale rohkem, kas unikaalsus või see, mis on igal pool? Eesti õuntest ja pärmist ei saagi kunagi samasuguse maitsega jooki nagu on traditsiooniline inglismaa siider. Seepärast tuleb leida oma nišš ja rõhuda omanäolisusele.

Alustada saab mõtlemise ja suhtumise muutmisest, väärtustades Eesti toitu. Saaks ju pakkuda seminaridel ja konverentsidel Eesti toorainest valmistatud toitu. Meie maa toit on kvaliteetne ja hea!

"Masstoodanguga Eesti kaugele ei jõua, seda teeb iluaianduse vallas Holland ja Belgia," ütleb Margus Vahtramäe Kanepi Aiand OÜ juht. Ta toob esile isiklikku lähenemist kliendile ja kvaliteedi olulisust. Kanepi Aiand on teinud majanduskrahhi ajal suuremaid investeeringuid, mis nüüdseks on ennast kuhjaga ära tasunud. Samas viitab Vahtramäe Eesti aiandusmaastiku kitsaskohtadele, üks nendest on aiandusühistute puudumine, mis näiteks Lätis töötavad suurepäraselt.

Kalakasvatuses võidutseb vikerforell

Eesti kalakasvatuse järgmise aasta arengusuundadest rääkis üritusel Priit Lilla, kes on Eesti Vesiviljelejate Liidu ja Aquamyk OÜ juhatuse liige. Vesiviljelusega tegevate ettevõtete arv on vähenenud Eestis aasta-aastalt. 2013. aastal oli Eestis 28 vesiviljelus ettevõtet ja käesoleval aastal on sama arv vaid 15. Olukorda võiks parandada paremad ettevõtlustingimused ja seadusandlus, tugiteenused ja ühistuline tegevus.

Lõviosa vesiviljeluse ettevõtetest tegelevad vikerforelli kasvatamisega. Seda soosib jahe kliima ning eestlaste tarbimisharjumus. Teisel kohal on kalakasvatuses angerjas, millel on eksportturg Hollandisse. Samuti kasvatatakse karpkala, tuurlasi, sägalasi ja jõevähki. Uued trendid on merevetika tootmine (agar) ja püütakse ka merekarpe kasvatada, kuid need jäävad esialgu veel pisikesteks ja puudub nõudlus.

Roosid ja veised

Eestis on mahemaad 2017. aasta andmetel 20% kogu põllumaast ja oleme mahetoomises Euroopas teisel kohal. „Turgudel on ruumi, Eestil on hea lähtepositsioon!“, ütleb Viljar Veidenberg, kes on mahe piimaveisekasvatusega tegeleva Pajumäe talu juht.

"Masstoodanguga Eesti kaugele ei jõua, seda teeb iluaianduse vallas Holland ja Belgia," ütleb Margus Vahtramäe Kanepi Aiand OÜ juht. Ta toob esile isiklikku lähenemist kliendile ja kvaliteedi olulisust. Kanepi Aiand on teinud majanduskrahhi ajal suuremaid investeeringuid, mis nüüdseks on ennast kuhjaga ära tasunud. Samas viitab Vahtramäe Eesti aiandusmaastiku kitsaskohtadele, üks nendest on aiandusühistute puudumine, mis näiteks Lätis töötavad suurepäraselt.

Kalakasvatuses võidutseb vikerforell

Eesti kalakasvatuse järgmise aasta arengusuundadest rääkis üritusel Priit Lilla, kes on Eesti Vesiviljelejate Liidu ja Aquamyk OÜ juhatuse liige. Vesiviljelusega tegevate ettevõtete arv on vähenenud Eestis aasta-aastalt. 2013. aastal oli Eestis 28 vesiviljelus ettevõtet ja käesoleval aastal on sama arv vaid 15. Olukorda võiks parandada paremad ettevõtlustingimused ja seadusandlus, tugiteenused ja ühistuline tegevus.

Lõviosa vesiviljeluse ettevõtetest tegelevad vikerforelli kasvatamisega. Seda soosib jahe kliima ning eestlaste tarbimisharjumus. Teisel kohal on kalakasvatuses angerjas, millel on eksportturg Hollandisse. Samuti kasvatatakse karpkala, tuurlasi, sägalasi ja jõevähki. Uued trendid on merevetika tootmine (agar) ja püütakse ka merekarpe kasvatada, kuid need jäävad esialgu veel pisikesteks ja puudub nõudlus.

Roosid ja veised

Eestis on mahemaad 2017. aasta andmetel 20% kogu põllumaast ja oleme mahetoomises Euroopas teisel kohal. „Turgudel on ruumi, Eestil on hea lähtepositsioon!“, ütleb Viljar Veidenberg, kes on mahe piimaveisekasvatusega tegeleva Pajumäe talu juht.

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo