INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2023-11-15
Nr:	537
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=10058&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa LEADER ja teised fondid - Eesti alustab, mõned loobuvad
Kirjatüki autor:	Ave Bremse ja Vivia Aunapuu-Lents
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik ja Sotsiaalministeerium
Kirjatüki veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=10054&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	LEADER tegevusrühmade strateegiaid on võimalik rahastada laiemalt kui ainult Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu. Lisaks Eestile, tehakse nii kokku kümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Kes alustavad, kes loobuvad ja kuidas võiks edasi - kõike seda arutati Sloveenias toimunud kohtumisel. 18.-19. oktoobril 2023 toimus Sloveenias esimene Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 CLLD/LEADER multifondi rahvusvaheline seminar, mille korraldas Euroopa Ühise Põllumajanduspoliitika Võrgustik (EL CAP Network). Seal võeti kokku nii lõppevat perioodi, kui anti ülevaade algaval Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 perioodil erinevates liikmesriikides tehtud valikutest. Kogukonna juhitud kohalik areng, mis on hästi tuntud ka inglise keelse lühendina CLLD Community Led Local Development või ka multifond, tähendab seda, et LEADER tegevusrühm kasutab oma strateegia rakendamiseks rohkem kui ühe fondi rahastust. Laiemalt avanes see võimalus perioodil 2014-2020, kui Euroopa Liidus võeti võimalus kasutusele 15 liikmesriigis, neist 9 üleriigiliselt ja 6 regiooniti. Kokku otsustas CLLD-d proovida 22% kõigist tegevusrühmadest. Kõige rohkem kasutati kombinatsiooni Regionaalfondiga (ERDF – 86%), seejärel Sotsiaalfondi (ESF – 55%) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMFF – 14%). Viimast kombinatsiooni kasutasid ka meie lõunanaabrid Läti (6) ja Leedu (3). Kõige rohkem erinevaid kombinatsioone kasutas Rootsi. Nii mõnigi riik kasutas lisaks mõnda siseriiklikku fondi või mitme fondi keerulisemaid kombinatsioone. Lähemalt saab lugeda Stefan Kah ülevaatlikust ettekandest. LEADER lähenemist kasutati ka linnades. Kokku tegutses 221 linnalist tegevusgruppi. Ka siin on kasutusel erinevaid kombinatsioone, tihti sotsiaalfondi ja regionaalfondi. Kuigi mõlemal on mitmeid ühisjooni, siis urban tegevusgrupid tegutsevad veidi teisiti, peamiselt sotsiaal- ja noorteteemadel. Loe lähemalt - CLLD rakendamisest linnades. Multifondid Euroopas uuel perioodil 2023-2027 Paraku multifonde rakendavate riikide arv väheneb kolmandiku võrra - kaheksa riiki loobuvad ja uustulnukaid on kolm, seega kokku kümme riiki! Esmakordselt rakendatakse multifondi lähenemist kolmes riigis: Eestis, Rumeenias ja Prantsusmaal (New Aquitaine regioon). Loobujad on: Taani, Itaalia, Kreeka, Leedu, Portugal, Rootsi, Slovakkia (ja Ühendkuningriik). Siiski suureneb kohalike tegevusrühmade arv kolmandiku võrra - varasem - 624 asendub suurema numbriga - 834. Lisaks tegevusrühmade arvule muutub ka fondide kasutamine. Kõige rohkem lisandub sotsiaalfondi (ESF+) kasutamist, mis on olnud ka Eesti valik. 10 multifondi kasutavat riiki on Austria, Bulgaaria, Eesti, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Tšehhi. Fondide kasutamist saab jälgida allolevalt skeemilt. Uuenenud on ka mõnede fondide nimed. Näiteks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMFAF) ja Sotsiaalfond on saanud endale juurde "+" märgi, sest koondab nüüd nelja varem eraldiseisvat rahastamisvahendit. Loe täpsemalt SIIT. Loobumise põhjusi Ülevaates tuuakse välja mõned põhjused, miks üks või teine riik multifondist loobus: Valdavaks põhjuseks toodi, et igal fondil on omad reeglid ja nende sobitamine osutus praktikas suhteliselt keerukaks. Näiteks Kreeka hindas strateegiate ettevalmistamist positiivseks, aga rakendamist mitte nii väga. Seda just teiste fondide reeglite keerukuse pärast. Rootsi tõdes, et 90% multifondi projektidest oleks võinud rahastada ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Loobuti soovist protsessi lihtsustada. Ebaproportsionaalne töömaht - summad väiksed - administreerimise maht suur. Erinev aruandlus. Juhtfondi võimalust peeti samuti kohmakaks ja see leidis kasutamist ainult Austrias Tiroolis. Soome - kohalik koostöö ka ilma ametliku multifondita Soome ei ole ametlikult multifondi rakendanud, kuid LEADER tegevusrühmad teevad oma piirkonnas tihedat koostööd, mis väljendub mitmetes tegevustes: Rahastused tulevad erinevast fondist, aga paljud LEADER ja kalanduse tegevusrühmad omavad sama hindamiskomisjoni. Tegevusrühmad on ise taotlejad teistest fondidest: Sotsiaalfond, noorteprojektid, jt. Tehakse koostööd väikelinnadega. Paljudes urban ja LEADER tegevusrühmades liikmed kattuvad ja viiakse ellu ühiseid projekte. Senini on ametlikuks multifondi käivitamiseks peetud samuti administratiivset keerukust. Pigem leitakse koostööks teised võimalused. LEADER on siiski edukas ja vajalik LEADERit on Euroopa Liidus rakendatud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on tegevusrühmade arv pidevalt kasvanud ja jõudnud perioodi (2014-2020) lõpuks 3333-ni. Konverentsi paneelaruteludes rõhutasid osalejad erinevatest Euroopa Komisjoni peadirektoraatidest sotsiaalse kapitali tähtsust, mida LEADER-lähenemine loob: usaldust, mitme-tasandilist valitsemist, sihtgruppide võimestamist ja sotsiaalset innovatsiooni. Peamised sõnumid Euroopa Komisjonile olid, et CLLD rakendamine oleks kohustuslik ka teistest fondidest ning et on vaja harmoniseerida erinevate fondide reeglid. Juhtfondi kasutamine peab olema atraktiivne! Uuel perioodil on juhtfondi valinud vaid Austria Tirooli piirkond. Ka Eesti ei valinud juhtfondiga lähenemist, sest selle rakendamine oleks liiga keerukas. Erinevates riikides on erinev lähenemine - nt kas lisafondi tegevused on kohustuslikud või vabatahtlikud. Eestis on valiku tegemine kohalikule tegevusrühmale vabatahtlik. Enamik riike on kohalike tegevusrühmade strateegiaid välja valimas ja saavad neid seejärel ellu viima hakata. Igal edulool on omad plussid ja miinused Multifondi lähenemise üheks plussiks on näiteks see, et piirkonna kohalike omavalitsuste ning organisatsioonide koostöö harjumuse tekitamine laieneb fondide lisandumisega ka teistesse valdkondadesse. Tegevusrühma piirkonnas on projektid tavaliselt väikesemahulised, mis liikmesriikides ei ole tavapärased, eriti just sotsiaalfondi (ESF) osas. Seega täidab tegevusrühm ühte olulist nišši. Nii on see ka Eestis. Plussiks on muidugi ka see, et strateegiate rahalised mahud suurenevad kui strateegiate rakendamisesse panustavad erinevad fondid. Multifondi lähenemise suurimaks miinusteks on administratiivne keerukus, kuna nõuab palju eeltööd, eraldi koordineerimist, erinevatel fondidel on erinevad reeglid (nt ESF andmekorje), erinevad makseasutused jne. Paljudes riikides on ESFi ja ERFi eelarved väga väikesed. Kuna tegevusrühmad saavad avatud voorudes taotleda ka teistest fondidest, siis pole selge, miks peaks selleks keeruka multifondi kasutamise protsessi ette võtma. Liikmesriikide jaoks tekitab küsimusi ka see, et Euroopa Komisjon on algaval perioodil EAFRD teistest fondidest lahti sidunud. Kõik ürituse infomaterjalid ja ettekanded on leitavad SIIT

« Tagasi