Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektid andmebaas:
		
				| Projekt: | 
				Pilliroost joogikõrte tootmiseks vajaliku tööstusliku liini soetamine | 
			
				| Meede: | 
				LEADER | 
			
				| Valdkond: | 
				Keskkonna- ja kliimasõbralik | 
			
				| Märksõnad: | 
				biolagunev; ettevõtlus | 
			
				| Projekti algus: | 
				2018 | 
			
				| Projekti lõpp: | 
				2021 | 
			
				| Kohalik tegevusgrupp: | 
				Saarte koostöökogu | 
			
				| Toetuse saaja: | 
				Sutu OÜ | 
			
				| Veebileht: | 
				https://sutustraws.com/et/ | 
			
				| Toetuse summa: | 
				75 000 | 
			
				| Projekti kirjeldus: | 
				Sutu on pereettevõte, mis valmistab pilliroost joogikõrsi. Tegelikult on isegi kahe pere ettevõte, 
kuna üks ei olnud piisav  
Ettevõtte nimi tuleb meie asukohast – asume Saaremaa kadakate vahel imelise Sutu lahe ääres. 
See on ka eriline koht, kus osad meie pereliikmed sündisid, lapsepõlve veetsid ning hiljuti antud 
ettevõtte asutamiseks naasesid. Muidugi, soovi korral võib sõnaga Sutu lühidalt väljendada ka 
fraasi Sinu Tulevik, mida antud valdkond ju oma olemuselt on. 
Lisaks kodukohta naasmisele sai projekt alguse asutajate isiklikust mõtteviisist kui ka Euroopa Liidu 
otsusest keelata kõikides liikmesriikides ühekordsed plastnõude (sh joogikõrte) müük. 
Vastavalt 2017. aastal Euroopa Liidu poolt tehtud uuringule on joogikõrte tarbimine väga kõrge: 
- Eesti tarbitakse igal aastal 120 miljonit plastikust kõrt 
- ELis on joogikõrte suurimad tarbijad Ühendkuningriik (8,5 miljardit kõrt aastas), Hispaania (5,1 
miljardit), Saksamaa (4,8 miljardit), Prantsusmaa (3,2 miljardit), Itaalia (2, 0 miljardit) 
- Kogu Euroopa Liit tarbib aastas 36,6 miljardit joogikõrt 
Isegi kui eeldada, et turumaht tulevikus väheneb, on kahjuliku plasti asendamiseks vaja häid 
alternatiive. 
 
Lisaks EL-ile piiravad või keelavad ka muud riigid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Näiteks 
USA, Austraalia, Belize, Guatemala jne. 
Saaremaa rannajoonel kasvab suures ulatuses pilliroogu. Samas kuulub Saaremaa ka UNESCO 
biosfäärialasse, mis tähendab väga puhast keskkonda. Samuti on Eesti ülemaailmses õhupuhtuse 
indeksis (https://www.airvisual.com) kõrgel kohal. Need loovad tugevad eeldused plastkõrtele 
potentsiaalselt väga tõhusa loodusliku asendaja loomiseks ning turundamiseks nii Eestis kui 
välismaal. See võimaldab väärindada kohalikku ressurssi ja hoida rannajooned puhtamana. 
Antud projekti eesmärgid olid järgmised: 
- töötada välja tehnoloogia pilliroost 100% looduslike joogikõrte tootmiseks 
- tehnoloogia kasutamine vähemalt 3 miljoni kõrre tootmiseks aastas (1 masin ühes vahetuses) | 
			
				| Projekti tegevused: | 
				Automatiseeritud tootmisliini ehitamiseks oli vaja teostada järgmised tegevused: 
• Uurida pilliroogu kui materjali - katsetada selle vastupidavust, viia läbi laboratoorsed 
mikrobioloogilised uuringud, katsetada erinevaid puhastus- ja lõikamisvõimalusi, hinnata nende 
tulemusi ja kvaliteeti. 
• Luua vajalikud protsessid (sorteerimine, lõikamine, puhastamine, termiline töötlemine, 
lasergraveerimine), et tagada toodete kvaliteet ja ohutus. 
• Tehniliste lahenduste insenerprojekteerimine. 
• Projekteeritud sõlmede tehniline koostamine ja varustamine vajalike elementidega (nt 
masinnägemine, andurid jne). 
• Programmeerida automatiseeritus. 
Tänaseks on seade koostatud, kuid teostatakse veel automatiseerimist ja vastava tarkvara 
programmeerimist. Hiljem, teises etapis, on kavas lisada ka automaatne termotöötlus, 
kvaliteedikontroll ja pakendamisliin. 
 
Tootmisliini rajamise kõrval oli täiendavalt vaja: 
• Üles ehitada äripool (sh kaubamärk, veeb, turustuskanalid ja partnerid). 
• Töötada välja lahendus tootmisjääkide jaoks (liiga väikese läbimõõduga kõrred, katkised kõrred 
jne) - koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja nende teadlastega töötame välja pilliroo baasil 
valmistatud biokomposiitmaterjali, mida saab kasutada muude keskkonnasõbralike söögiriistade 
jaoks (nt tassid, tassi kaaned, taldrikud jne). See projekt on praegu käimas, oleme koostanud 
biokomposiitmaterjali, kuid prototüüpide valmistamine võtab rohkem aega. Turuvalmis toodete 
saamiseks on vaja läbi viia mitmesuguseid katseid ja lisauuringuid. 
• Sõlmida pilliroo varumise lepingud tarnijatega, kes kohalike maaomanike rannaääri puhastavad. 
• Soetasime tootmisruumideks ajaloolise veskihoone (kohalik maamärk Sutu lahe piirkonnas), 
parandades vana ehitise ja selle lähiümbruse ilmet. | 
			
				| Projekti tulemused: | 
				Pilliroost joogikõrte tootmise automatiseeritud liin – maailmas ei ole seda varem tehtud. 
Pilliroog on oma olemuselt umbrohi, mis kasvab kiiresti ning rannajoone puhtana hoidmiseks tuleb 
seda igal aastal koristada. Joogikõrred on uus nutikas viis antud materjali kasutamiseks ning 
tulenevalt pilliroo ulatuslikust levikust ja joogikõrte suurest tarbimismahust on tarvilik just madala ühikuhinnaga masstootmine. 
 
Tootmisliin on valmis ja see on meie tootmishoones juba sisse seatud. Praegu on 
automatiseerimise programmeerimine veel pooleli. Pärast selle lõpetamist loodetakse tootmisliinil 
toota aastas vähemalt 3 miljonit pilliroost joogikõrt (ühes vahetuses). 
Kõrvalprojektina koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on loodud pilliroopõhine biokomposiitmaterjal. 
Käimas on vastupidavustestid ja parendamisvõimalused. Teine lisatulem on positiivne mõju kohalikule kogukonnale - vana tuulik on uue elu leidnud, hoone ja lähiümbruse ilmet on parandatud ning kohalikel inimestel on tööd. 
 
Hetkel ei ole projekt veel lõppenud ning selle mõju on vara hinnata. Küll aga on projekti eesmärk 
algusest saadik olnud keskkonnahoidliku käitumise tõstmine ning potentsiaalis võib sellel olla 
arvestatav mõju. Samuti on projekt ülekantav teistesse Eesti piirkondadesse kui ka välisriikidesse, 
kus pilliroog laialdaselt kasvab. 
Ei tea, kas see on inspiratsiooniks või mitte, aga tootmisliini ehitamiseks saadud Leader toetus 
käivitas palju suurema sündmusteahela. Esiteks ilmnes, et liini ehitamine ei ole nii lihtne kui 
planeeritud, kuna sellist asja ei ole maailmas varem tehtud. Töö kestus ja maksumus läks tuntavalt 
suuremaks, mis kajastus kõrgemas omafinantseeringus. Teiseks selgus töö käigus, et valmiv seade 
ei mahu kavandatud hoonesse ära. Olime sunnitud leidma uue pinna. Koostöös Maaelu 
Edendamise Sihtasutusega ostsime piirkonnas ajaloolise veski, mida kasutussevõtmiseks ka 
korrastasime. Kolmandaks ilmnes plaanimata suur kogus tootmisjääke, mille efektiivseks 
rakendamiseks algatasime Archimes SA abil koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, et leida nendele 
kasulik otstarve biokomposiitmaterjali näol. Antud materjalist on võimalik peale joogikõrte 
valmistada ka muid toidunõusid. 
 
Projekti teostamisel on olnud aktiivne koostöö erinevate osapooltega. Näitekas aitasid kohalikud 
elanikud Maaelu Edendamise Sihtasutuse abil tootmishooneks soetatud vana veskihoone ja selle 
ümbruse ilmet parandada ning kohalikud inimesed said tööd meie tootmises. Tulenevalt mahtude 
kasvust saavad tööd ka pilliroovarujad. Lisaks hoiab see loomulikult puhtana ka kohaliku 
rannajoone. Tootmisjääkide efektiivse kasutamise osas toimub Archimedes SA toetusel koostöö 
Tallinna Tehnikaülikooliga. | 
			
				| Lisainfo: | 
				*PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile 
 
Pildid: 
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_65%20sutu-straws-pilliroost-joogikorred-10tk-harjaga-20cm-4.jpg 
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_65%20sutu1.jpg 
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_65%20sutu.jpg 
 
ARTIKLID: 
https://saartehaal.postimees.ee/6735982/sutu-korremeistrid-seavad-end-sisse-vatta-veskisse 
https://majandus24.postimees.ee/6786858/nutikas-toetus-avardab-ettevotte-arendusvoimekust | 
			
				| Maakond: | 
				Saaremaa | 
			
				| Andmebaasi sisestamise aeg: | 
				2020-06-26 | 
			
				| Viimati muudetud: | 
				2024-03-01 | 
			
	
	
	« Tagasi
Viimati muudetud: 14.07.2020