EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo KONKURSID Maainfo MÄRKA LEADERit 2.0 Maainfo MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

MAK projektinäidete andmebaas 2014-2020

   

Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektid andmebaas:

Projekt: Ulukisaaduste kasutamisala laiendamine kogukonnas
Meede: LEADER
Valdkond: Keskkonna- ja kliimasõbralik
Projekti algus: 2018
Projekti lõpp: 2019
Kohalik tegevusgrupp: Võrumaa Partnerluskogu
Toetuse saaja: Võrumaa Jahimeeste selts
Veebileht: www.vorujahimeesteselts.ee
Toetuse summa: 10557
Projekti kirjeldus: Projekti idee sai alguse Võrumaa Partnerluskogu RAHVUSVAHELISEST KOOSTÖÖPROJEKTIST
"NAINE JAHIL" https://voruleader.ee/koostooprojekt-naine-jahil/ MILLISE KÄIGUS SELGUS, et
piirkonnas tegutsevate jahimeeste oskused ulukisaaduseid kasutada olid tagasihoidlikud ning
peamiselt kasutati ulukisaaduseid ära kindlatelt ulukitelt.
Projektiga püüti saavutada seda, et ulukisaaduseid hakataks laiemalt kasutama nii jahimeeste kui
kogukonna seas; oskused ulukisaaduseid kasutada ja töödelda paraneksid ning teadmised
täieneksid võimalikult paljude erinevate ulukite kasutamise osas. Võrumaa jahimehed võtsid
projekti vastu väga soojalt, osalus oli aktiivne koolitustest ning kaasati aktiivselt ka kogukonda
laiemalt – tavalised külaelanikud, sõbrad, tuttavad ja pereliikmed kaasati koolitustele ning
teadmised jahindusest ja selle saadustest laienesid jõudsalt.
Projekti saavutatud mõju on raskesti määratletav aga kindlasti on see väga pikaajaline kuna need
oskused kanduvad edasi, neid praktiseeritakse aktiivselt ka pärast koolitust ning teadmisi antakse
edasi ka nendele, kes koolitustel ei osalenud või kes liituvad sihtgrupiks olnud inimeste gruppidega
ka lähitulevikus.
Projekti tegevused: Projekti käigus koolitati kokku 10 erineva jahiseltsi liikmeid, tuttavaid, naabreid, pereliikmeid ning kogukondi laiemalt, kes jäävad võrumaa partnerluskogu tegevuspiirkonda. Koolitused toimusid erinevates jahiseltsides ning iga selts sai keskmiselt kokku 3 erinevat koolitust. Lisaks koolitati 30 jahimeest sanitaar- ja hügieenikoolitusel maaülikooli poolt, mis annab võimaluse ulukisaaduste
laiemaks kasutamiseks ja ka turustamiseks. See annab eelduse jahiseltsidele lisa sissetuleku
tekitamiseks ning omale jätkusuutlikuma tegevuse loomise nt pakkudes ulukisaaduseid müügiks
või siis pakkudes toitlustusteenust.
Koolitused jahiseltsides toimusid põhimõttel, et igale koolitusele eelnes ulukisaaduste töötlemise
koolitus st kuidas liha tükeldada, hoiustada ning seejärel milliseid erinevaid toite on võimalik
ulukisaadustest valmistada – konserveerimise, säilitamise, kuumutamise, suitsutamise ja paljude
teiste meetoditega.
Ulukiliha valmistaja/koolitaja näitas praktikas ette ning osalejad said ise ka proovida nii töötlemist kui toidu valmistamist.
Täna on paljud osalenud jahiseltsid neid oskusi praktikas ära kasutamas ning oma ulukisaadusi ise
ära kasutamas. Seni kasutati valdavalt alternatiivset meetodit ning viidi ulukid kokkuostjale ja/või
toodete valmistajale (vorstiks, konserviks).
Projekti tulemused: Tegemist on keskkonna projektiga, mis aitab loodussaadusi optimaalselt kasutada ning
loodusressursse mõistlikumalt majandada. Jahiulukid on loodusvarad ning me kasutame neid
tulevaste põlvede arvelt. Seetõttu tuleb neid majandada jätkusuutlikult, et ka meie lapselapsed
saaksid neid saadusi kasutada ja selle kasu nautida.
Tegemist on kindlasti ka uuendusliku projektiga kuna teadaolevalt sarnaste koolituste sarju teistes
piirkondades korraldatud pole. Lisaks on see hea näide ka koostööst ja kaasamisest, kuid
kategooriaid sai valida vaid 2.

Projekt on uuenduslik oma valdkonna ja sihtgrupi poolest. Projekti on kaasatud kogukonnad läbi
jahimeete. Jahindus on uuenevas ühiskonnas ja loodusest kaugenevas maailmas pigem negatiivset
varjundit saamas. See projekt näitab, et kohalik tegevusgrupp hindab loodussäästlikku
majandamist läbi jahinduse oluliseks, jahindust kui jätkusuutlikku tegevust toetamisväärseks nng
peab lugu väga iidsetest traditsioonidest, mida soovitakse uuendada ning kogukonnale taas
tuttavaks teha.
Projektiga saavutati seda, et loodusest kaugenevad inimesed toodi sellele lähemale tagasi, samuti
aidati selgitada ja lahtimõtestada jahinduse väärtust ühiskonnale ja kogukonnale, muuhulgas murti
vanu müüte ka jahimeeste seas nt teadmine, et uluk kui kobras on väga väärtusliku liha ja nahaga
loodusvara, mida saab oskuslikult ära kasutada ning mis on äärmiselt maitsev toiduaine.
Jahimeeste teadmised suurenesid nii kasutamise otstarbe poolest kui ka maitsete osas.
Harjumuspäraseid liigutusi ja tegevusi murti ning pikaajaliste traditsioonide ja tavadega
jahiseltside mõttemaailma muudeti. Samuti kaasati kogukonna liikmeid, kes tihtilugu saavad osa ulukisaaduste kasutamisest, kuid ka nende oskused on seni olnud piiratud. Nüüdsest on nende
teadlikkus tõusnud ning oskused paranenud. Piirkonna toitlustusettevõtted kasutavad aktiivsemalt
ulukisaadusi võrumaa partnerluskogu soovitustel ja ettepanekutel, mis omakorda rikastab ja
värskendab toidulauda, tuues väärtuslikku ja tervislikku mahetoitud jahimeestelt kogukonna
kööki.

Mõju on väga suur ja piirtlemata. Kindlasti on kogemused ja oskused sellised, mida antakse edasi
inimeselt inimesele ja põlvest põlve. Projekt oli sisuliselt keskkonnasäästlik, õpetades sihtgruppi
loodusvaradega jätkusuutlikumalt ümber käima, seega seda projekti ellu viies oldi samuti
keskkonnahoidlikud juba seda kirja pannes ja taotlust esitades.
Mitmed teised tegevusgrupid on juba samalaadse projekti vastu huvi tundnud ning see sobitub
iga eesti tegevusgrupi piirkonda põhimõtteliselt üks-ühele kujul.

Projekti teostamisel viidi kokku erinevad jahimehed erinevatest piirkondadest kus jahinduse olud
(ulukite maht liigiti, rõõmud ja probleemid) on erinevad.
Üheskoos koolitades vahetati kogemusi ning praktikaid. Samuti tegid aktiivselt koostööd nii
jahimehed kui jahinaised st partneriks olnud Eesti Naisküttide Selts tõi kindlasti uut värskust ja
ideesid peaasjalikult seni meeste maailmaks olnud jahindusse, andes soovitusi oma kogemuste
põhjal ulukite töötlemiseks ning sellest erinevate roogade valmistamiseks. Projekti kõrvale tehti ka
rahvusvaheline projekt, mille raames koolituste ideed anti edasi ka Soome ja Slovakkiasse ning
sealsed jahimehed külastasid eesti koolitusi ja vastupidi. Samuti andis partneriks olnud Naisküttide
Selts välja rahvusvahelise kokaraamatu ulukisaadustest. Seega üks projekt ja tegevused andsid
aluse teisteks koostöövormideks ning arendusteks mis kandusid ka üle piiride.
Lisainfo: *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile

Pildid:
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%284%29.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt1%20%281%29.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%283%29.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%282%29.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%281%29.jpg
Maakond: Võrumaa
Andmebaasi sisestamise aeg: 2020-07-14

« Tagasi

Viimati muudetud: 14.07.2020

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo