meede 2.4.

Peatükk 5.3.2. - Keskkonna ja paikkonna säilitamine

Meede 2.4. - Põllumajanduslik keskkonnatoetus (214)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Eesmärgid

Meetme üldeesmärgid on järgmised:

• soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses;

• säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;

• aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu;

• suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 39, lõiked 1–4.

Meetme ülesehitus

Meede koosneb järgmistest alameetmetest:

• keskkonnasõbraliku majandamise toetus;

• mahepõllumajandusliku tootmise toetus;

• ohustatud tõugu looma pidamise toetus;

• kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

Seos teiste meetmete või alameetmetega

Samale maale ei või üheaegselt taotleda keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust.

Eri põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmete kombineerimisel ei tohi hektari või looma kohta makstavad toetusemäärad ületada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud maksimummäärasid. Nimetatud määrade ületamine välistatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotluste menetlemisel PRIAs.

Keskkonnatoetuse eesmärkide saavutamisele, sealhulgas kõrge loodusväärtusega alade ning põllumajandusmaal pesitsevate lindude arvukuse ja liigirikkuse säilitamisele aitavad kaasa ka poollooduslike koosluste hooldamise toetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale ja loomade karjatamise toetus. Lisaks on Eestis poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks alates 2001. aastast makstud Keskkonnaministeeriumi hallatavat loodushoiutoetust. Alates 2007. aastast makstakse poollooduslike koosluste hooldamise eest toetust MAK 2007-2013 raames, taastamist ja täpselt määratletud juhtudel ka hooldamist toetatakse jätkuvalt läbi loodushoiutoetuse.

Nõuded

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse puhul võtab taotleja omale kohustuse täita viis aastat toetuse saamise nõudeid vähemalt taotlemise esimese aasta mahus (põllumajandusmaa või loomade arvu osas). Meetmespetsiifilised nõuded on toodud iga alameetme juures, täpsemad nõuded kehtestatakse põllumajandusministri määrustega.

Baasnõuded taotlejale

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja peab kogu majandusüksuses järgima üldisi keskkonnanõudeid (sh väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid). Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, asenduvad üldised keskkonnanõuded nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaste kohustuslike majandamisnõuetega. Üldiste keskkonnanõuete punkte 2 ja 8 peab taotleja täitma kogu perioodiks 2007–2013 võetud kohustuste suhtes. Lisaks peavad taotlejad kogu perioodiks 2007–2013 võetud kohustuste osas järgima kogu taotleja valduses oleval põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleval põllumajandusmaal nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ja IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Baasnõuete täpsemad sätted on toodud lisas 3.

Mõjud

Toetusega seoses suureneb keskkonnaplaneerimist kasutavate põllumajandus¬ettevõtete arv ja põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus, paraneb ja suureneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus ning väheneb veereostuse risk.

Punktis 3.1.3 loetletud probleeme saab lahendada järgmiste tegevuste abil:

• Liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede kasvatamine (paraneb mullaviljakus, väheneb taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamine ja sellest tulenevalt paraneb ka veekeskkonna seisund);

• Talvine taimkate (väheneb toitainete leostumine mullast, suureneb taliteravilja kasvatamine, põllumajandusmaastiku loomadele ja lindudele luuakse täiendavaid elu- ja toitumispaiku);

• Mineraalväetiste kasutamise piiramine (paraneb veekeskkonna seisund);

• Senisest parem tootmise planeerimine (väetamise üldine planeerimine, mulla- ja sõnnikuanalüüside kasutamine väetamise planeerimisel);

• Sertifitseeritud seemne kasutamise suurendamine (vähenevad umbrohtumus ning taimehaiguste levik, kaudselt aidatakse kaasa uute sortide aretamisele);

• Mitmeaastase taimestikuga ribade jätmine põlluservadesse (suureneb bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus);

• Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohustuslik koolitus), näiteks on üks koolituse teema muld ja toitained, mille raames jagatakse informatsiooni mullakaitse, sh orgaanilise aine säilitamise teemadel, ühtlasi käsitletakse ka juhiseid mullaanalüüside tulemuste kasutamiseks ettevõtte tootmistegevuses. Koolitusi on kavas korraldada ka keskkonnasõbraliku taimekaitse, ja rohumaade majandamise ja bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse teemal. Kohustulike koolituste raames suurendatakse taotlejate teadmisi ka üldiste põllumajanduskeskkonnaga seotud aspektide osas, kuna teadlik tootja rakendab lisaks toetuse saamise nõuetele ka muid põllumajanduskeskkonnale kasu toovaid majandamisviise.

• Glüfosaatide ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramine (paraneb toiduohutus ja suureneb bioloogiline mitmekesisus);

• Ettevõtte teritooriumi kaartide koostamine nitraaditundlikul alal (suureneb põllumajandustootjate teadlikkus oma ettevõtte territooriumil asuvatest veekogudest ja potentsiaalselt ohtikest punktreostusallikatest);

• Ohustatud tõugu looma pidamise ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetamisega tagatakse nende tõugude ja sortide säilimine. Toetus on oluline ka kultuuripärandi säilimise seisukohast.

• Mahepõllumajandusliku tootmise toetamisega aidatakse kaasa bioloogilise ja maastiku mitmekesisuse suurenemisele, samas on Eesti jaoks eriliselt oluline aidata kaasa mahepõllumajanduslikult märgistatud toodete mahu suurenemisele kaubanduses.

Eestis on keskkonnaalaste riiklike õigusaktidega kehtestatud mitmeid põllumajandustootmist piiravaid nõudeid, mis on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes rangemad. 2. telje meetmetega on seotud ning aitavad eesmärkide saavutamisele kaasa eelkõige veeseaduses ja looduskaitseseaduses kehtestatud nõuded. Nende nõuete täitmine on kohustuslik ning nende üle teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Seetõttu ei ole otstarbekas teatud nõudeid keskkonnaseisundi parandamise eesmärgil veelgi rangemaks muuta ja neid ei saa kasutada toetusskeemides lisanõuetena. Näiteks on veeseisundi kaitseks veeseaduses sätestatud veekaitsevööndid, mis ulatuvad väikesemate maaparandussüsteemide eesvooludel kehtestatud ühest meetrist kuni 20 meetrini Läänemere ja suurte järvede puhul.

Paljude teiste Euroopa Riikidega võrreldes on rangem ka veeseaduse nõue, kus kõik Eesti põllumajandustootjad peavad järgima nõukogu direktiivi (EMÜ) nr 91/676 ehk nitraadidirektiivi artikli 4 punktides a ja b sätestatud tundlike alade suhtes kehtestatud tegevusprogrammi nõudeid. Selle tõttu on näiteks Eestis lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.

Looduskaitseseadusega on Natura 2000 aladel asuvatel põllumajandusmaadel keelatud või reguleeritud näiteks väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, maaparandussüsteemi rajamine või hooldamine.

Kontroll ja sanktsioonid

Toetuse maksmise nõuete, sh baasnõuete rikkumise korral vähendab PRIA toetusi riiklike õigusaktidega ettenähtud korra ja vähendamise määrade kohaselt.

Kohustuste asendamine

Keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllu¬majandusliku tootmise toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõike 11 kohaselt viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult põllumajandusmaa esmase metsastamise või poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõutaks. Sama säte kehtib ka MAK 2004–2006 võetud keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuste suhtes.

MAK 2004–2006 raames võetud keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse võib taotleja asendada MAK 2007–2013 keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllu¬majandusliku tootmise toetuse kohustusega ning MAK 2004–2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võib asendada MAK 2007–2013 mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõutaks.

Ühiste indikaatorite sihttasemed

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk
Väljundindikaator		Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate ettevõtete arv		6800 toetusesaajat
		Põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade kogupindala		510 000 ha
				Sealhulgas:
				Keskkonnasõbralik majandamine 400 000 ha
				Mahepõllumajandus 100 000 ha
				Geneetiliste ressursside säilitamine 10 000 ha
		Kõnealuse meetme raames põllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade füüsiline pindala		500 000 ha
		Lepingute arv kokku		7800 lepingut
				Sealhulgas:
				Keskkonnasõbralik majandamine 5000
				Mahepõllumajandus 1800
				Geneetiliste ressursside säilitamine 1000
		Geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste arv		2 tegevust, sh 1 taimesordi ja 4 loomatõu säilimise toetamine
Tulemusindikaator		Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:
		a) bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele;		510 000 ha
		b) vee kvaliteedile;		500 000 ha
		mulla kvaliteedile.		500 000 ha
Mõjuindikaator		Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine		Põllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb
				Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb
				Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb
		Kõrge loodusväärtusega põllumajandus- ja metsamaa hooldamine		Muudatused kõrge loodusväärtusega alades
		Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine		Muutused toiteelementide kogubilansis
		Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine		Muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses