02.11.2009

Peipsi kalamehed panid tuleviku nimel seljad otsustavalt kokku

---

Allikas: Eesti Päevaleht, Signe Kalberg
02. november 2009

Ligi 65 miljonit krooni Euroopa Kalandusfondist saadavast toetusest kavatsevad Peipsi äärsed kalurid, et­tevõtjad ja omavalitsused käsutada viies tegevusvaldkonnas: kalasadamate arendamine, otseturustamine, kalandusturism, piirkonna ettevõtlu­se mitmekesistamine ja koolitus.

KALAMÜÜK INTERNETI ABIL

Suur osa Peipsi järvest püütud kalsst ei lähe eestlaste toidulauale, vaid piiri taha. Kalurite hinnangul paraneb olu­kord siis, kui nad saavad hakata kala müüma interneti vahendusel. ,,Ühtse internetiportaali loomine sisaldaks nii kala turustamist, Peipsi-äärseid turismiteenuseid ja kalastamisvõimalusi kui ka juhendmaterjali järvel ohu­tuks liiklemiseks," räägib MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato.

Otseturustamise parandamiseks või käivitamiseks on arvestatud MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) strateegias seitse prot­senti Euroopa Kalandusfondilt sellele piirkonnale mõeldud toetussummast ehk üle 4 miljoni krooni.

Esialgu keskenduks portaal info vahendamisele, hiljem võiks aga sel­le vahendusel näiteks endale kas või kala koju tellida. Portaali saaksid kala-püüdjad panna kirja, kui palju ja mis liiki värsket kala neil pakkuda on, ja ostjad saaksid seda teavet reaalajas.

Inimene ei pea siis kala otsides sõitma mööda Peipsi äärt Vasknarvast Värskani välja. Ta saab vaadata netist järele, kus midagi pakutakse, panna vajaliku koguse kinni ja osta kindlast kohast ära," lisas PKAK juha­tuse esimees Urmas Pirk. Kavas on luua ka kala otseturustamise punktid. Juba olemasolevatele Räpina turule, Kolkja ja Raja tänavaturule lisaks raja­takse ligikaudu kümme otseturusta­mise punkti arendatavate sadamate toel.

JÄRVELE LÄHEMALE

Miks ühingu juhatuseesimees Urmas Pirk ja tegevjuht Andri Plato kolisid suvel bürooga Jõgevalt Kasepääle, saab selgeks neile külla sõites. Mõ­lemad mehed kinnitavad surmtõsiste nägudega, et seni, kuni töötati aren­gustrateegiat välja, oli kasulik olla Jõgeval - vajalikud ametiasutused olid käe-jala juures. Nüüd, kui vajalik eeltöö on tehtud ja Andri Plato valmis vastu võtma projekte rahataotluseks, otsustati kolida kaluritele lähemale ehk Kasepää küla endise koolimaja ülakorrusele.

Tegelik põhjus on aga muus, mille aimamiseks on vaja sõita mööda pik­ka ja kitsukest tänavat, et jõuda Ka­sepääle Sõpruse tänava maja number 149 juurde. Tõenäoliselt on see tänav ainus Eestis, mis läbib nelja küla (Ti­heda, Raja, Kasepää ja Kükita) ja on kokku seitse kilomeetrit pikk. Ükskõik kas sõita Kasepää külla remondis ole­va Omedu silla või siis Mustvee kaudu, ikka kisub pilk kordatehtud maja­kestelt Peipsi poole. Kasepää endise koolimaja ukselt avanev vaade järve­le võtab hingetuks. Nii on mõistetav, miks PKAK kontoris on just järvepoolsed aknad katuseaknad, millest laua taga istudes välja ei näe. Miljoni­kroonine vaade uputaks muidu töömõtted veteavarustesse. ,,Nojah, su­vel oli meil siin ahvatluseks topless-rand, mis talvel saab olema, eks seda alles näeme," muheleb Urmas Pirk. Mõistagi on see vaid nali.

KALAGA SINA PEAL      .

Agronoomiks õppinud Urmas Pirk (53) on siinsetele kaluritele ja ka mittekaluritele teada-tuntud mees. Kaheksakümnendate aastate lõpul juhtis ta Pala kolhoosi ja asutas koos perega osaühingu Pootsman PT. En­nekõike teatakse Pirki aga kui Peipsi alamvesikonna kalurite liidu juhatuse esimeest. Kalurite liit, mis ühendab Peipsi-äärses neljas maakonnas kala-püügi, -töötluse ja -müügiga tegele­jaid, alustas juba kuus aastat tagasi elukutseliste kalameeste koolitamist. Kalurid said teavet Euroopa Liidu kalanduspoliitika, kalapüügi ja -töötluse korralduse, tõukefondide ja kalanduse alternatiivsete võimaluste kohta. ,,Kalatöötlusvaldkonnaga tegelesin siis, kui rajasin firma Dagofisk Kadrina tsehhi, mille baasil hiljem moodusta­sime firma Kalameister. Peipsi-äärse mehena olen kaluri elukutsest alati lugu pidanud. Meie kalurite organi­satsiooni, kuulusid algul Peipsi kalu­rid, siis ühinesid ka Vooremaa järve­de kalurid," pajatab Pirk.

Urmase poeg Taavi oli sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja, kus varem töötas huvi- ja projektijuhina Andri Plato (32). Ju jäi toimekas noormees sealt silma ja Urmas kutsus Andri arendajate kogusse tööle.

Kõigepealt tuli valmis kirjutada piirkonna arengustrateegia, aga seda ei teinud kaks meest üksinda. Kuna kalurid olid juba varem saanud kooli­tust ja teadsid, milleks Euroopa Liidu raha võib käsutada, kaasati strateegia väljatöötamisse võimalikult palju ini­mesi.

Strateegia on arendajate kogu jaoks nagu piibel, mille koostamiseks loodi MTÜ koosseisus eri töörüh­mad. ,,Need keskendusid sadamate ja lossimiskohtade väljaehitamisele, kalandusettevõtluse edendamisele ja otseturustamisele, turismile, külade taastamisele jne. Rühmade koosole­kul pakuti välja huvitavaid ja arukaid ideid. Nii tekkis mõte, et arendajate kogusse kuuluvate ettevõtete valmis­tatud kalatooted ja teisedki kaupade pakendid võiksid olla nii Eesti kui ka välismaa tarbijale äratuntavad meie logo kaudu, millel on kujutatud kala ja lained," räägib Urmas Pirk.

Vaimusilmas näevad PKAK liikmed Peipsit kui omapärase ja huvitava kultuuriga säästvalt arenevat kalanduspiirkonda, kus kohalikul elanikul on hea elada ja töötada. Tulevikus on Peipsi kalanduspiirkonnas säästva kalanduse põhimõtete rakendamiseks välja arendatud nõuetekohased kalasadamad koos juurdekuuluva infrast­ruktuuriga. Peipsi kalanduspiirkonna ettevõtjad väärindavad kala võimali­kult suures koguses ja teevad, turustamiseks ühist müügitööd. Piirkonnas tegelevad heal tasemel teenindusega kalandusturismi ettevõtjad, kes paku­vad uusi tootepakette. Piirkonna tu­rismi arenguks tehakse ühisprojekte, mis hõlmavad kogu Peipsit. ,,Näeme, et piirkonnal on tugev identiteet tun­tud brändidejärv, kala, sibul, kaunid maastikud jm - näol, mida osatakse aktiivselt kasutada ja kasu saada," märgib Plato.

MITMEKÜLGSED PLAANID

Strateegia on valmis ja tegevjuht And­ri Platol vist isegi sõna-sõnalt peas. Selleks et teada saada, mille jaoks on raha kõige rohkem vaja, tehti kalurite seas küsitlus. Kui kalapaatide jaoks on eelmistel aastatel PRIA-lt toetust saadud, siis nüüd on suurimaks prob­leemiks kohad, kustkaudu kala järvelt maale tuua. Ligi 65 miljonit krooni . on kavas käsutada viies tegevusvald­konnas:   kalasadamate  arendamine, otseturustamine, kalandusturism, piirkonna ettevõtluse mitmekesista­mine ja koolitus.

,,Meeste soovil läheb umbes 60 protsenti toetusrahast sadamate re­konstrueerimiseks ja lossimiskohtade väljaarendamiseks, et need nõuetega vastavusse viia," selgitab Pirk.

Praeguse kahe asemel võiks neid olla kuni tosin. Jutt pole puhtalt kala-sadamatest, vaid sellistest, mis võtak­sid vastu ka jahte ja transpordilaevu.

Esimese asjana on plaanis ühi­selt osta süvendaja, millega saaks ummistuma kippuvad randumis-kohad sügavamaks kaevata. Esimene, 30. oktoobrist 9. novembrini avatud taotlusvoor ongi mõeldud sadamasüvendaja ostmiseks. Projektide pu­hul on nii, et mida suuremat huvide ringi ta katab, seda rohkem raha saab projekti elluviija tagasi. ,,lgal aastal vii­me kõikide tegevusvaldkondade jaoks läbi taotlusvoorud," selgitab Pirk.

PERSPEKTIIVNE KALATURISM

Viiendik kogu toetusest tahetakse suunata kalandusturismi arendamis­se. Kavas on välja töötada mitu pa­ketti: alustades paadi- ja õngelaenutusest, lõpetades ööbimisvõimaluse pakkumisega. Näiteks talvine jääau­gust õngitsemine on nii popp, et sel­leks sõidavad lätlased hordide kaupa Peipsi äärde. Talvel võib Peipsi jääl olla kuni 5000 inimest päevas.

Valdadega koostöös tahetakse rajada autoparklad, nende majanda­mine jääks eraettevõtjate õlule. See tähendab, et parkimine oleks tasuli­ne, kuid see annaks ettevõtjatele või­maluse pakkuda ka muid teenuseid, näiteks toitlustamist. Käivitada võiks perioodilise laevaliikluse, luua kalastajatele kala suitsutamise võimalus. Jagada ka Peipsi järve, käiade, sealse eluolu ja ajaloo kohta rohkem infot. ,,Miks mitte rajada kalamuuseum, sellist ju veel pole," märkis Pirk.

Natuke murelikuks teeb nii juhatu­se esimeest kui ka tegevjuhti asjaolu, et pangad ei kipu praegusel raskel ajal kalandusettevõtjatele laenu pak­kuma. See paneb neid pead murdma - kust saada omafinantseeringuks va­jalik summa?

Möödunud aastal loodud Peipsi-äärsetest ettevõtjatest, omava­litsustest, mittetulundusühingutest ja sihtasutustest koosnev organisat­sioon MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) on alustanud tõsist tööd kalandus- ja turismiettevõtluse ja teiste valdkondade arenda­miseks Peipsi regioonis.

Mittetulundusühingut oli tarvis luua ennekõike selleks, et raha ja­gamine oleks võimalikult omavalitsustekeskne ning kohalikud elanikud saaksid ise otsustada, milleks raha kasutada. Ühingu tegevus hõlmab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Voo­remaa kaheksat järve ning osaliselt Suur-Emajõe äärseid rannaalasid kuni Tartuni. MTÜ tegevuspiirkond on Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal.

• Eestil on võimalik aastatel 2008-2013 saada Euroopa Liidust kalanduse ja teiste ettevõtlusviiside arenda­miseks 402 miljonit krooni.
• Euroopa Kalandusfond toetab Peipsi kalanduspiirkonna aastate 2009-2013 kohta koostatud stratee­gia elluviimist 64 985 000 krooniga.