INNOVATSIOONI hindamine

Innovatsiooni kirjeldatakse sageli kui uut ideed, mis osutub praktikas edukaks.

 Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, aga ka mittetehnoloogiline, organisatsiooniline või sotsiaalne.

 Innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

 Uus idee võib olla uus toode, tava, teenus, tootmisprotsess või korraldamisviis jne.

 Kas uus idee muutub innovatsiooniks ainult siis, kui see võetakse laialdaselt omaks ja see tõestab oma kasulikkust praktikas?

 Innovatsioon hõlmab lisaks tehnoloogilisele innovatsioonile teenuseid, juhtimist ja organisatsioonilist taset, mida on keerulisem numbriliselt hinnata ja statistiliselt analüüsida

OECD innovatsiooniraporti kohaselt on Eesti riiklik teadustegevus on heal tasemel, sealhulgas toidutööstuses ja põllumajanduses. Sidusrühmade aktiivsem osalemine Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteemis ning parem koostöö riigi- ja erasektori vahel riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil aitaks süsteemil vajadustele paremini reageerida. Erainvesteeringuid puudutavate ja poliitiliste otsuste langetamisel on esmatähtis parem teave sektori probleemide ja võimaluste kohta.

EK poliitikate tugiüksuse TA ülevaate kohaselt on Eestis  väga edukaid ja innovaatilisi firmasid, siis nende tegevusaladeks on peamiselt veebilahenduste ja tarkvara arendamine, kuid puudub laiem vaade innovatsioonile. Lisaks sellele on teadus ja arendustegevuse riiklik rahastamine alates aastast 2011 vähenenud (vaadates osana majanduse koguproduktist). Eestis puudub strateegia, mille aluseks oleksid sotsiaalsed väljakutsed. 

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) eesmärk on Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 

Innovatsiooni kolm alustala: 

1. Innovatsioon, eriti teadus ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, on majanduse arengu ja kasvu kõige olulisem käivitaja.
2. Innovatsiooni käivitamiseks on vajalikud ressursid, mis võimaldaksid riiklikul tasemel innovatsiooni süsteemi arengut. See tähendab peamiselt inimkapitali arendamist, kes suudab orienteeruda rahvusvahelises teaduse ja tehnika arengus ning hoida kõrgena riigi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet.
3. Innovaatorid ei tööta tavaliselt üksinda, vaid osalevad riiklikes ja rahvusvahelistes „innovatsioonisüsteemides“, kuhu kuulub palju osapooli ja erinevaid institutsioone. Poliitika kujundajate ülesanne on tagada, et süsteemi osad oleksid tasakaalus ja erinevad meetmed innovatsiooni süsteemi kujundamisel oleksid omavahel kooskõlastatud ning valmis muutusteks ka poliitika tasandil vastavalt rahvusvahelistele arengutele.

Innovatsioonisüsteem kohalikul, piirkonna, riigi või riigiülesel tasandil hõlmab väga erinevaid osalejaid. Nende osalejate vaheline interaktiivne katsepõhine õppimine täidab olulist rolli, sest nad võtavad (süsteemi jaoks) uued ideed kasutusele.

Innovatsiooni levik ei sõltu üksnes loomingulise idee tugevusest, vaid ka turuvõimalustest, sektori soovist see kasutusele võtta, kulutõhususest, teadmistest ja arusaamadest, juhuslikest välisteguritest jmt.
Nende tegurite vastastikust toimet uue idee innovatsiooniks muutmisel on võimatu ette näha. Seetõttu saab alles tagantjärele kindlaks teha, kas uus idee on viinud tõelise innovatsioonini. Selleks et olla innovaatiline, peab idee või vähemalt mõni selle aspekt olema kõnealuses keskkonnas või kohas uus ja andma teatavat realistlikku lootust, et see on kasulik (st aitama ühel või mitmel sidusrühmal teha midagi teistmoodi, paremini või odavamalt, rahuldades mõne vajaduse või andes millekski võimaluse).

Hindamine

Innovatsioon on üks kolmest valdkonnaülesest maaelu arengu poliitika eesmärgist. ELi maaelu arengu kontekstis mõistetakse innovatsiooni küllaltki avaralt: kirjeldatud avar arusaam innovatsioonist muudab selle kohandatavaks erinevatele sotsiaal-majanduslikele ja keskkonnatingimustele ELis. See on seotud maaelu arengu programmi ülesehitusega ja selle suutlikkusega hõlmata olemasolevat olukorda ning tagada uute lahenduste leidmine maaelu probleemidele ja vajadustele. Lahendused ei pruugi olla äärmuslikud ega suured, vaid võivad hõlmata väiksemaid muudatusi, mis valmistavad vahel pinda ette suurematele muutustele. 

Innovatsiooni tuleks hinnata mitmel põhjusel:

• selleks et anda aru sekkumismeetmetest ja näidata, kuidas need on aidanud saavutada programmi tulemusi;
• selleks et suunata fondide toetust paremini innovatsioonile, valides välja programmi kõige asjakohasemad toetusesaajad ja territooriumid ning kõige sobivamad ja toetuskõlblikumad meetmed;
• selleks et edendada sidusrühmade ühist õppimist, kuidas innovaatilisi projekte kõige paremini toetada ja teostada, õppides saadud kogemustest ja mõistes edu saavutamiseks vajalikke tingimusi.

Teadus ja arendustegevuse hindamine vastavalt majandusnäitajatele on ühest küljest küll lihtne, kuid jätab paljud olulised aspektid tähelepanuta, näiteks ettevõtete vahelise koostöö või innovatsiooni vahendajate kasutamise, kes toovad baasuuringute tulemused praktilisse kasutusse. Investeeringud teadus ja arendustegevusse tasuvad igal juhul ära, kuid kasude hindamine on tihti raskendatud, sest kasud ei ole alati kohe majandusnäitajatega mõõdetavad.

Innovatsiooni kategooriaid

TAIE arengukava: Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks.
Innovatsioon hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ja uuendamist (tooteinnovatsioon), turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ja juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

OECD: Innovatsioon ulatub teadus - ja arendustegevusest kaugemale. See ulatub palju kaugemale teaduslaborite piirmääradest kasutajatele, tarnijatele ja tarbijatele kõikjal – valitsuse -, äri - ja mittetulundusühingutes, piiriüleselt, sektorite lõikes ja institutsioonide lõikes. Oslo innovatsiooni mõõtmise käsiraamatus on määratletud neli innovatsiooni liiki: tooteinnovatsioon, protsessi innovatsioon, turundusinnovatsioon ja organisatsiooniline innovatsioon.

• Tooteinnovatsioon: Hea või teenus, mis on uus või oluliselt paranenud. See hõlmab olulisi täiustusi tehnilistes kirjeldustes, komponentides ja materjalides, tarkvaras tootes, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes.
• Protsessiinnovatsioon: uus või oluliselt täiustatud tootmis - või tarnemeetod. See hõlmab olulisi muudatusi tehnikas, seadmetes ja/või tarkvaras.
• Turundusinnovatsioon: Uus turundusmeetod, mis hõlmab olulisi muudatusi tootekujunduses või pakendites, tootepaigutuses, tooteedenduses või hinnakujunduses.
• Organisatsiooniinnovatsioon: uus organisatsiooniline meetod äritavade, töökorralduse või välissuhete valdkonnas.

Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele (ühiskondlikele) probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutud ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks (Vikipeedia). Sotsiaalse innovatsiooni eesmärk on parandada inimeste heaolu, tõugata tagant suhete evolutsiooni ja luua parem tasakaal ühiskonnana koos eksisteerimiseks.

Veel innovatsiooni jaotamise valikuid (https://techblog.constantcontact.com/software-development/types-of-innovation/):

• täiendav innovatsioon (incremental innovation) - kasutatakse olemasolevat tehnoloogiat ja suurendatakse väärtust (funktsioonid, kujunduse muudatused jne) olemasoleval turul. Näitekls uute funktsioonide lisamine olemasolevatele toodetele või teenustele või isegi funktsioonide eemaldamist (väärtus lihtsustamise kaudu).
• häiriv innovatsioon (disruptive innovation) - on oma olemuselt järsk, sest uuem tehnoloogia on sageli olemasoleva turu tehnoloogiast esmapilgul halvem, sageli kallim, omab vähem funktsioone, on raskemini kasutatav ja ei ole nii esteetiliselt meeldiv. Alles mõne iteratsiooni järel ületab uuem tehnika vana ja selleks ajaks võib olla liiga hilja, et väljakujunenud ettevõtted uuema tehnoloogiaga kiiresti konkureeriksid. Näiteks Apple puute-ekraani turule tulemine
• arhitektuurne innovatsioon (architectural innovation) võtab õppetunde, oskusi ja üldist tehnoloogiat ning rakendab neid erineval turul. Suurema osa ajast on arhitektuuriuuendustega kaasnev risk tõestatud tehnoloogiale tuginemise ja taaskasutusele võtmise tõttu väike ja nõuab turu nõuetele vastavaks sättimist. Näiteks spordivarustuse ja madratsite mäluvaht arenes lennukiohutuse parandamisest.
• radikaalne innovatsioon (radical innovation)  on see, mida me enamasti innovatsioonina mõtleme. See sünnitab uusi tööstusharusid (või neelab olemasolevaid) ja hõlmab revolutsioonilise tehnoloogia loomist. Näiteks lennuk ei olnud esimene transpordiliik, kuid see on revolutsiooniline, sest see võimaldas ärilistel lennureisidel areneda ja õitseda.