EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo INNOVAATILISED PROJEKTID
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

INNOVAATILISED PROJEKTID

   

 

Hea innovatsiooni huviline.

 Käesoleval lehel olev teave keskendub Innovatsioonile põllumajanduses. Allpool olevas tabelis on koondatud kõik Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 „Koostöö” meetme raames rahastatud projektid. Iga tabelis nimetatud projekti juurde on lisatud viited selle projekti teema ja/või lõpparuande kohta. Lisaks sellele on valminud mitmetest projektidest tutvustavad artiklid. Nendega saate tutvuda SIIN

 

  Alameede Projekti nimetus Valdkond Peamised teemad või tegevused
Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster TaimekasvatusPeamised teemad või tegevused, millele põhineb klastri tegevuskava:
  • Tegevuse 1 eesmärgid - innovatiivse kilemultši parimate rakendusvõimaluste uurimine põllukultuuride kasvatamise.
  • Tegevuse 2 eesmärgid - taimeõlide väärindamiseks parimate töötlemisvõimaluste leidmine.
  • DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamineAiandus

    Projekti käigus selgitatakse välja 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri majanduslik-bioloogilised omadused Eesti kliimas, nende sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus- ja töötlemisvõimalused.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)PiimaklasterLoomakasvatus

    Piimaklastri eesmärk on koostöö ja erinevate innovatsioonitegevuste kaudu leida piimatootmise ja -töötlemise ahelas uusi võimalusi kõrgema lisandväärtuse loomiseks, sektori ettevõtete majandustulemuste parandamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Röstitud heinast biogaasi tootmineBiomajandus

    Projekti eesmärgiks oli testida uudset ülekuumendatud auruga (SHS) heintaimede termolagundamise tehnoloogiat. Eritingimusena määratleti tegevuse mahuks väiketootjatele sobiv tehnoloogiline skaala.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamineDigitaliseerimine

    Projekti eesmärk oli luua iseliikuvale traktorile seadeldis, mis suudab koguda mullastiku andmeid. Mullaproovi seade kogub mullaproove ja annab teavet mulla füüsikalistest omadustest. Projekti käigus loodi mullaproovi seadeldis, traktorile lisamoodul ja tehti tarkvaralisi arendusi andmete kogumiseks.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)MTÜ Põllukultuuride klasterMuld

    Käesolev klaster on kutsutud ellu selleks, et leida lahendused mullaviljakuse, toitainete leostumise ja taimekaitsevahendite jääkide mulda kumuleerumise probleemile, mis puudutab suurt osa taimekasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster Loomakasvatus

    MTÜ Liivimaa Lihaveise eesmärgiks on koostöös teadusasutustega (osalevad partnerid: BioCC, Eesti Maaülikool, Säästva Maamajanduse Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut) leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)MTÜ MaheklasterMahemajandus

    Klastri peamine eesmärk on suurendada Eesti mahetaimekasvatuse konkurentsivõimet ning majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Kavandatud on 9 tegevust põllukultuuride kavatuse valdkonnas ja 7 tegevust köögiviljakasvatuse valdkonnas. Põhirõhk põldkatsetel ettevõtetes, sh katselapikatsed ETKIs.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Aiandusklaster MTÜAiandus

    Tegevuskava üldiseks eesmärgiks on efektiivistada aianduslikku tootmist teadmistepõhiselt nõnda, et samaaegselt suureneks saagikuse stabiilsus ja paraneks saagi kvaliteet ning väheneks surve ümbritsevale keskkonnale. Efektiivsema tootmise läbi suurendatakse puu- ja köögiviljadega isevarustatuse taset ja tootjate ekspordivõimekust, mis on Eesti aiandussektori arengukava 2015-2020 eesmärkideks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erineva maaharimise viisi korralTaimekasvatus

    Projekti eesmärgiks oli selgitada minimeeritud mullaharimise viisi majanduslikku otstarbekust maisisilo tootmisel, selle mõju maisisilo toiteväärtusele ja bioohutusele. Kuna Aatmaa OÜ varem maisisilo tootnud ei ole ja kasutab teravilja kasvatamisel laialdaselt just minimeeritud mullaharimise viisi on huvi antud projekti tulemuste vastu eriti suur.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Vasikate startersööda väljatöötamine tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengutLoomakasvatus

    Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööda retsept, selgitamaks startersööda mõju vasikate jõudlusele ja tervisele. Välja töötatava startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma. Piisav startersööda söömus tagab vasikate optimaalse kehamassi piimaperioodilt võõrutamise ajaks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Vaarikas Rubus sp. seemneõli töötlemistehnoloogia arendusAiandus

    Projekti eesmärgiks on leida parim keskkonnasäästlik tehnoloogia vaarikamarjade töötlemisel järelejäänud marjajäägi väärindamiseks, mille põhiosa moodustavad seemned. Antud projekti raames võrreldakse tavapärast külmpress meetodit superkriitilise meetodiga ja viiakse läbi rida optimeerimiskatseid parima tehnoloogilise valiku selgitamiseks. Mõlemad valitud tehnoloogiad on keskkonnasõbralikud. Katseprojekti käigus sobiva tehnoloogilise valiku hindamiseks analüüsitakse saadud vaarikaõli kvaliteedinäitajaid ja olulisemaid õlis leiduvaid bioaktiivseid ühendeid ning hinnatakse nende säilivust.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideksToit

    Projekti peamine eesmärk on kohalikul toorainel põhineva toodangu ning loomse päritoluga toorme tootmisel ja töötlemisel tekkiva teisese tooraine kasutamine gurmeetoitude sortimendi laiendamiseks. Projekti jooksul väljatöötatud tehnoloogiad on suunatud ettevõtte OÜ Gurmeeklubi tootevaliku rikastamiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Kanepiseemne väärindamine kõrge valgusisaldusega kontsentrtaadiksToit

    Projekti eesmärk oli luua kanepiseemnetest kõrge valgusisaldusega kontsentraadi väärindamistehnoloogia piloot-katsetootmise tasemel eesmärgiga tõendada olemasolevat laboritasemelist tehnoloogiat pilooditasemel ja toota piisavas ulatusesnäidiseid. Projekti töö tulemused: katsetamiste käigus selgitati välja, et kanepiseemnestõliekstraktsioon solventidega on edukas meetod kanepivalgu väärindamiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Loomset päritolu vere ja selle koostiskomponentide maksimaalne ärakasutamine väiketööstustesToit

    Antud projekti raames töötati välja tehnoloogiad ja tehnoloogilised lahendused väiketapamajadele toiduvere kogumiseks ja töötlemiseks, veres sisalduvate komponentide väärindamiseks ning toodete sortimendi laiendamiseks vere ja selle komponentide baasil, mida on võimalik kasutusele võtta ka teistes lihatööstustes.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)TARK LAUT - innovatiivne taastuvenergial töötav termo- reguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus.Biomajandus

    Projekti  käigus  loodi  Koivakonnu  mahe  lihaveisefarmi  ja Tartu  Ülikooli  koostööl  innovatiivne  taastuvenergial  töötav  energiatõhus  termo-reguleeritud  veiselauda  kontseptsioon-lahendus  (TARK  LAUT). Kontseptsioon-lahendus võimaldab veisekasvatajatel kasutada hoonet suvel kõrge lisandväärtusega kõrvalsaaduste kasvatamiseks ja/või kuiva heina tootmiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Köögivilja mikrobioloogiline kontroll ning säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toorme kadude vähendamise eesmärgilToit

    Projekti peamised eesmärgid olid: teha kindlaks, kas köögiviljaladude mikrofloora võib mõjutada neis säilitatavate köögiviljade säilimist, vajadusel optimeerides ladude säilitustingimusi; arendada välja uued köögiviljatooted ebastandardsetest ning säilitamiseks mittesobivatest köögiviljadest ning teisesest toorainest kasutades uudseid tehnoloogiaid.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüree baasil valmistatud täiendavateks toodeteksToit

    Projekti peamine eesmärk oli uurida võimalusi õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamiseks õunapüree ja sellest valmistatud toodete tootmise läbi.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)MAVAS - „Mastiidi diagnoosimiseks ekspresstesti väljatöötamine”Digitaliseerimine

    Projekti lähteülesanne on varem väljatöötatud immunobiosensorsüsteemi testimine ja farmi tingimustes kasutatava katseseadme loomine saavutamaks mastiidi kiire diagnostika farmi tingimustes.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamiselDigitaliseerimine

    Projekti eesmärk on täppispidamise võtete edendamise (toitumuse automaatse hindamise süsteemi rakendamine, Soome EIP ÄLYREHU rohusöötade kuivainesisalduse määramise kiirmeetodi ja piima biosensorite väljatöötamisele kaasa aitamine) abil suurendada Kehtna Mõisa OÜ ja teiste kõrge aretusväärtusega piimakarjade majanduslikku ja ressursi efektiivsust vähendades ühtlasi piimatootmise kahjulikku mõju keskkonnale ning suurendades karja produktiivset iga ja jätkusuutlikkust.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendusLoomakasvatus

    Projekti eesmärgiks oli veise spermide transglutaminaas-1 (TGM1)-biomarkeri põhise sooselektsioonitehnoloogia väljaarendamine. Lisaeesmärgiks pulli spermide viljakusmarkerite väljaselgitamine, mis võimaldaks välja töötada veise viljakuse hindamise metoodika (genoomikatesti) ning luua sperma kvaliteeti ja hilisemat viljastamise määra tõstva seemendusdooside sünteetilise lisandi.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)MTÜ Taimsete Valkude InnovatsiooniklasterTaimekasvatus

    Projekti algatamise põhjus on tootjate soov teada, milliseid valgurikkaid kultuure on Eestis kõige mõistlikum kasvatada ning töötlejate soov tuua turule uusi tooteid. Projekt on saanud heakskiidu Innovatsiooniklastri toetuse määruse alusel kinnitatud prioriteetses tegevusvaldkonnas „eestimaise taimse valgu tootmise ja tarneahela tõhustamine“.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Külmpressimis-meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupi väljatöötamineToit

    Projekti eesmärgiks on arendada välja uudne mahebatoonide sari. Innovaatilised suunad, millele projekti raames keskendutakse on eestimaise tooraine kasutamine (õun/pirn klassikalise rosin/dattel asemel), külmkuivatatud marjade lisamine, erinevate kodumaiste kõrge toiteväärtusega marjade ning pressimisjääkide kasutamine toorainena.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Veise in vitro embrüote tootmine (akronüüm VIVET)Loomakasvatus

    VIVET projekti põhieesmärk on Eesti veisekasvatusele sobiva embrüote kehavälise (in vitro) tootmise süsteemi väljaarendamine. Lisaeesmärkideks oli embrüotes apoptootiliste mehhanismide tuvastamine, mis käivitavad veise munarakkude ja embrüorakkude programmeeritud surma in vitro kasvatamisel, nende mRNA ja miRNA ekspressiooni profiili põhjal ning ülegenoomse NGS analüüsi väljatöötamine.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Kinnisperioodi söötmisstrateegia välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjaleLoomakasvatus

    Projekti eesmärk oli välja töötada Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Kvaliteetse maheseemne tootmine, efektiivne mahetootmine ja viljakas muldMahemajandus

    Projekti eesmärk on maheviljeluse efektiivsuse tõstmine, mis tagaks kvaliteetse ja stabiilse maheseemne toodangu ning seda moel, et mullaviljakus ei lange vaid tõuseb.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Heintaimiku fungitsiididega töötlemise mõju silo mükotoksiinide sisaldusele, fermentatsioonile ning lüpsilehmade jõudlusele, piima kvaliteedile ja ohutuseleLoomakasvatus

    Projekti eesmärgiks on selgitada heintaimiku fungitsiididega töötlemise mõju silo mükotoksiinide sisaldusele, fermentatsiooni kvaliteedile, toiteväärtusele ning lüpsilehmade produktiivsusele, piima koostisele, kvaliteedile ja ohutusele. Kirjandusest on teada, et minimeeritud mullaharimise viisi korral suureneb heintaimede tabandumine mükotoksiine produtseerivate seentega progresseeruvalt rohumaa kasutusaastale. Sestap eeldame, et heintaimede pritsimine kasvuperioodil fungitsiididega vähendab hallitusseente arvukust sileeritaval haljassöödal ja mükotoksiinide sisaldust silos.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmisettevõtetesLoomakasvatus

    Projekti sisuks on piimatootmise ettevõtete tootmisprotsessi iseloomustavate andmete süsteemne kogumine ning analüüsitud/töödeldud info rakendamine ettevõtete tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)DNA põhise meetodi arendus mee koostise ja päritolu tuvastamiseksLoomakasvatus

    Projekti põhieesmärk on töötada välja uudsed DNA sekveneerimise põhised meetodid mee koostise ja päritolu määramiseks. Loodava uue meetodiga on võimalik tuvastada, millistelt taimedelt mesi pärineb, missuguste teiste organismide (nt putukate) DNA jälgi mesi sisaldab, milline on mee geograafiline päritolu ja kas tegemist on ehtsa mesilaste poolt toodetud meega. Samuti analüüsitakse projekti käigus Eesti turul müüdavate mete koostist, päritolu ja ehtsust.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Seakasvatuse efektiivsuse suurendamineLoomakasvatus

    Projekti eesmärgiks on langetada seakasvatuses tootmise omahinda läbi söödakulu vähenemise ja kiirema juurdekasvu tagamise. Poolte koostöö sisuks on: analüüsida seakasvatuses kõige olulisemate söötade aminohappelist koostist ja kaasajastada üle 20 aasta vanuseid Eesti söötmisnorme ning - soovitusi. Koostöö käigus optimeeritakse ja katsetatakse erinevaid söödaratsioone. Projekti jooksul katsetatakse ka söödaratsioone, milles on kasutatud ainult kohalikke proteiinsöötasid.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Keskkonnasäästlikuma tootmisprotsessi rakendusvõimaluste uuringToit

    Projekti eesmärgid on a) välja arendada meetodid puuvilja- ja juurviljapüreesid ning aedvilju sisaldavate toodete kvaliteedi hindamiseks ning nende säilitamisprotsesside iseloomustamiseks, b) välja töötada pika säilivusajaga toodete kiirendatud säilivuskatsete metoodika, c) välja töötada hindamismeetodid tooraine käitlemisel ja kasutamisel, mis tagaksid toiduohutuslike riskide minimeerimise ressursimahukalt termotöötluselt üleminekul säästlikumale pastöriseerimisprotsessile.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Õunte ja teiste kodumaiste aiandussaaduste töötlemisjääkide kasutusvõimaluste uurimine kiudainete tootmiseks ning saadavate kiudainete mõju uuring inimese mikrobioomileToit

    Projekti eesmärgiks on uurida õuna-, mustsõstra ja rabarberi töötlemisjääkide kasutusvõimalusi erinevate kiudainete tootmiseks, nendega olemasolevate ja uute toodete rikastamist ja saadavate kiudainete mõju selgitamist inimese mikrobioomile.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Modifitseeritud atmosfääri ja pakendimaterjalide rakenduslik tehnoloogiauuring madala veeaktiivsusega teraviljatoodete säilivusele ning ülipika säilivusajaga toiduainete kiirendatud säilivuskatse metoodika arendamineKeskkond

    Projekti eesmärgiks on uurida modifitseeritud atmosfääri ja pakendimaterjalide mõju madala veeaktiivsusega teraviljatoodete säilivusele ning arendada ülipika säilivusajaga toiduainete kiirendatud säilivuskatse metoodikat.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Alternatiivsed meetodid kartulit kahjustavate traatusside tõrjelTaimekasvatus

    Projekti eesmärgiks on kartulikasvatuses olulist kahju põhjustavate traatusside tõrjeks efektiivselt toimivate alternatiivsete tõrjevõtete väljaselgitamine. Kartulit kahjustavad mitmed traatusside liigid, kelle efektiivseks tõrjeks peavad rakendatavad võtted olema liigspetsiifilised, arvestades antud piirkonnas esineva liigi leviku- ja arengubioloogiaga.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Ringväärindamine - tööstusest loomasöödaksRingmajandus

    Projekti eesmärk on leida teaduspõhiselt parim ja efektiivseim meetod, muundamaks põllumajandustootjatelt saadav biomass ehk puu- ja köögivilja jäägid kõrge lisandväärtusega loomatoiduks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Lihaveiste karjahaldusprogrammi prototüübi väljatöötamine (beefEST)Digitaliseerimine

    Projekti eesmärk on luua lihaveisekasvatajatele karja andmete haldamise rakenduse beefEST prototüüp. See peaks ühendab aretus- ja põlvnemisandmed igapäevase loomade terviseandmete, karja- ning karjamaadehalduse infoga. Püüe on teha mugav tööriist nii ristand- kui puhtatõuliste lihaveiste kasvatajatele, et tõhusalt koguda ja kasutada nii aretus- kui majandusarvestuse andmeid ning sellega toetada igapäevast karjahaldust. Süsteem peaks töötama nii arvutis kui mobiilirakenduses olenemata operatsioonisüsteemist.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Idandatud rukki-, nisu- ja kaeraterade mikrobioloogilise kvaliteedi parandamise tehnoloogiaarendus ja säilivusaja pikendamineTaimekasvatus

    Projekti eesmärgiks on välja selgitada tooraine kvaliteedi, idandamise režiimide ning pakendmaterjalide mõju idandatud terade säilivusele ning optimeerida tehnoloogiat, mis võimaldaks toota järgmistele nõuetele vastavaid pagaritööstuses kasutatavaid idandatud teri: a) säilivus toatemperatuuril minimaalselt 6 kuud; b) toote sensoorsete ja funktsionaalsete omaduste säilimine vähemalt praegusel tasemel või nende parendamine; c) kriitilise mikrobioloogilise arvukuse ülempiiri väljaselgitamine toote pikaajaliseks säilivuseks. Uuring hõlmab idandatud terade valmistamis- ja kuumutamisrežiimi kaardistamist ning valmistoodete pakendamistehnoloogia uuringut, kaasa arvatud pakkematerjalide valikut ja säilivuskatseid.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamisele suunatud tootesuuna väljatöötamine. Vastava protsessiinnovatsiooni ettevalmistus ja analüüsLoomakasvatus

    Sektori mitmekülgse ekspordivõimekuse kasvatamiseks soovitakse välja arendada kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikate kasvatamise tootesuund. Eesmärk on arvestatava eksporditoote teke piimatoodete kõrvale, mis hinnanguliselt võiks tulevikus anda 6-7 miljonit eurot täiendavat eksporditulu aastas. Karjakasvataja jaoks on iga piimamüügile lisanduv tulu oluline piima hinna kõikumise leevendaja.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Mikroelementide analüüsi kasutatavusuuring rohumaade väetamise tõhususe hindamiseksMuld

    Projekti eesmärk oli analüüsida rohu mikro- ja makroelementide sisaldust olenevalt kasvukoha iseärasustest, rohumaataimiku liigilisest koosseisust, väetamisest ja kasutustehnoloogiast. Selle kõrval võrreldi erinevate analüüsimeetodite määramistäpsust taime- ja mullaproovides.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Uue Ida- ja/või Põhja-Euroopa genoomselektsiooni konsortsiumi loomise eeluuring. Eesti piimaveiste genoomaretusväärtusel põhineva hindamissüsteemi ettevalmistamineLoomakasvatus

    Uue genoomselektsiooni konsortsiumi asutamisest huvitatud riikide aretusorganisatsioonide (Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa) leidmine, konsortsiumi loomise protsessi eestvedamine, riikidevahelise ühise populatsiooni referentsväärtuste kirjeldamine ja analüüs. Eesti piimaveiste referentsandmete kogumise metoodika väljatöötamine siinse populatsiooni genoomaretusväärtuste hindamise alustamiseks.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusväärtuse aluselLoomakasvatus

    Eesti piimaveiste populatsiooni valimi (nii eesti punane kui holšteini tõug) hindamine genoomaretusväärtuse alusel. Eesmärk on anda hinnang siinse populatsiooni aretusväärtuste sidumise võimalikkusest ja hindamise alustamisest EuroGenoomi kuuluva ja sellega seotud suurima holsteini populatsiooniga.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Toorpiima kvaliteedinäitajate paketi väljatöötamine kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseksLoomakasvatus

    Kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisel on oluline teada, kuidas peaksid muutuma kvaliteedinäidikud, mille kaudu sektor kogu protsessi suunab. Oluliseks eelduseks oli kallima toodetegrupi osakaalu so. kauemsäilivate toodete nagu juustud ja pulbritooted kasv tööstuste tooteporfellides, mis omakorda võimaldaks suurendada kvaliteetse piima eest makstavat hinda tootjaile.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)„Saaremaa lihaveiste liha kvaliteedi ja lihaveise kasvatuse majandusliku tasuvuse parendamine kohaliku sööda baasil“ (akronüüm SAAREVEIS) Loomakasvatus

    Projekti põhieesmärgiks on teaduspõhiste soovituste väljatöötamine lihaveiste keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks poollooduslikel rohumaadel, mille tulemusena lüheneb lihaveiste üleskasvatamise periood, paranevad nuuma- ja lihajõudlus, liha kvaliteet, lihaveisekasvatuse majanduslik tasuvus ja loomade heaolu. Programmi väljatöötamisel võetakse arvesse karjades olevate lihaveiste geneetilist mitmekesisust ja söödabaasi eripära.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)„Hobuse in vitro embrüote tootmine ja sporthobuste kloonimine“ (akronüüm HIVET)Loomakasvatus

    Projekti oodatavaks tulemuseks on hobuse embrüote in vitro tootmise tehnoloogiapaketi koostamine, mida on võimalik rakendada kogu hobusekasvatussektoris aretuseesmärkide kiiremaks saavutamiseks, geneetiliselt väärtuslike loomade arvu suurendamiseks populatsioonis, hobuste müügieelse aretusmaterjali säilitamiseks, tipp-spordis olevatelt märade järglaste saamiseks ilma, et see rikuks nende spordikarjääri ning madala viljakusega täkkudelt ja märadelt järglaste saamiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Ühetera nisu Eestis kasvatamine ning nisu ja rukki kasutamise mitmekesistamineTaimekasvatus

    Projekti peamine eesmärk on uurida Eestis uudse liigi ühetera nisu kasvatust, idandamist ja jahust pagaritoodete küpsetamise võimalusi ning toiteväärtust. Projekti raames on uuritakse maailmas vähelevinud nisuliigi - ühetera nisu kasvatamise ja kasutamise võimalusi Eestis. Kavas on uurida selle nisu liigi külvi, kasvatamise, koristamise ja koristusjärgse töötlemisega seotud teemasid.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Aurutehnoloogial baseeruva lihakompositsioonide alusmudeli väljatöötamineLoomakasvatus

    Projekti eesmärk on luua funktsionaalsete lihakompositsioonide mudelsüsteemid, mille arendamisel kasutatakse kuumtöötlemise viisina aurutehnoloogiat, mis avaldaks minimaalset mõju toote toiteväärtuslikule koostisele ja kvaliteedile.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Söödakulude optimeerimise mudeli väljatöötamineLoomakasvatus

    Projekti eesmärk oli välja töötada söödakulu majandusliku optimeerimise mudel piimatootjatele. Selleks koguti esmalt piimatootmisega tegelevatest ettevõtetest andmed Eestis kasutatavate söötade energia- ja toitefaktorite sisalduse ja hindade ning ettevõtete söötmiskorralduse kohta.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Piima kuivainesisalduse mõju hinnang väärtusahela osapooltele ja hinnakujundusmehhanismi analüüsLoomakasvatus

    Projekti eesmärk oli välja selgitada, kas piima kuivainesisalduse suurendamine looks piima tarneahelas täiendavat väärtust ja/või säästu läbi madalamete logistikakulude ning efektiivsema piima töötlemise; ning kas seeläbi tekkiva säästu arvelt piima kokkuostuhinna nö kvaliteedilisa suurendamine oleks piisav stiimul tootjatele piima kuivainesisalduse suurendamiseks.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Loomade heaolule ja farmi tootlikkusele suunatud karjatervise programmi loomine koos majandusliku mõju metoodika väljatöötamisegaDigitaliseerimine

    Projekti raames loodi teadus- ja erialakirjandusele tuginedes karjaterviseprotokoll, mis kohandati Eesti oludele vastaks, võttes arvesse praktiseerivate loomaarstide kogemust, aga ka EPJ Vissukese programmis sisalduvaid andmevälju. Samuti töötati välja mudelid karjaterviseprogrammi majandusliku tulemuslikkuse hindamiseks.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Uudse tehnoloogia väljatöötamine mastiiti tekitavate patogeenide varaseks määramiseksLoomakasvatus

    Projekti eesmärgiks oli välja töötada metoodika, mis võimaldavad lüpstavas piimas kiiresti ja samaaegselt määrata vähemalt kolme Eestis enamlevinud mastiiti tekitavat patogeeni (S. uberis, E. coli, S. aureus). Saadud tulemuste alusel on võimalik leida prekliinilise mastiidi all kannatavad loomad ja alustada nende õigeaegset ravi, aga samuti identifitseerida haigustekitaja kliinilisse mastiiti haigestunud loomade korral.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekustLoomakasvatus

    Projekti eesmärk on välja töötada Eesti pidamistingimustesse sobiv täiendsööda retsept piimaveistele laktatsiooni alguseks, mille positiivne mõju tervisele (sh ainevahetusele), sigivusele ja toodangule on tõestatud ja mille söötmine on ka kuluefektiivne.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Ternespiima Ig lisandi väljatöötamine üleminekupiimastLoomakasvatus

    Projektil on eesmärgiks on välja töötada tehnoloogilised alused üleminekupiimast valmistatava kõrge Ig sisaldusega preparaadi tootmiseks ja rakendamiseks vasikate tervise parandamisel. Projekti käigus selgitatakse eksperimentaalselt ternespiima kvaliteedi mõju passiivsele immuunsusele, passiivse immuunsuse (kõrge passiivne immuunsus versus madal passiivne immuunsus) mõju vasika jõudlusele ning tervisele.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Eesti piimaveiste kasumlikkuse suurendamine uute aretusväärtuste väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega ning farmide e-aretusplaanide väljaarendamineDigitaliseerimine

    Projekti üldisem eesmärk on arendada välja spetsiifiline tarkvararakendus ehk e-aretusprogramm, mis võimaldaks efektiivselt saada ülevaadet karja olukorrast ja oleks aretusorganisatsioonide spetsialistide igapäevaseks töövahendiks. E-aretusprogrammi rakenduse loomisel konsulteeritakse välispartneritega. Spetsiifilise rakenduse loomiseks kasutatakse maksimaalselt olemasolevaid andmeid EPJ-i andmekogust ja kogutakse infot uute tervisetunnuste kohta.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Vaarikaseemnete väärindamise tehnoloogia ja toote prototüübi arendus.Toit

    Projekti eesmärgiks on leida parim keskkonnasäästlik tehnoloogia vaarikaseemnetest bioaktiivseid ühendeid sisaldava kiudainerikka toidulisandi - vaarikaseemnepulbri valmistamiseks ning tootearendustegevus selle toidulisandiga ja vaarikaseemneõliga rikastatud tervisetoodete valmistamiseks.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Köögiviljade fermentatsioonitehnoloogiate arendus, eri tüüpi fermenteeritud köögiviljade säilivuse ning inimese mikrobioomile mõju avaldamise uuringToit

    Projekti eesmärgiks on uurida erinevate köögiviljade fermenteerimise võimalusi mitmete tehnoloogiliste protsesside abil ning analüüsida saadud köögiviljatoodete omadusi, säilivust ning nende mõju inimese mikrobioomile.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Membraantehnoloogiate ja mudelsüsteemide arendamine vadaku efektiivseks väärindamiseks ning selles sisalduvate koostisosade sünergistliku mõju tuvastamine inimese metaboolsele terviseleToit

    Projekti eesmärk on välja selgitada hapu vadaku väärindamiseks kuluefektiivne ja keskkonnasäästlik töötlemisviis, mis säilitakse toormes algselt leiduvate koostisosade kasulikud omadused kui ka luua funktsionaalsed prototüüp kompositsioonid ning uurida neis sisalduvate ühendite sünergistlikku mõju inimese metaboolsele tervisele, sh. soolestiku mikrobioomile.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Taimsete vähendatud suhkrusisaldusega külmutatud magustoitude tehnoloogiaarenduse ja stabiilsuse uuringToit

    Projekti eesmärgiks on arendada innovaatilised külmutatud taimsete ja vähendatud suhkrusisaldusega dessertide tehnoloogiad ning uurida mudeltoodete stabiilsust ajas. Projekti tulemusena valmivad tehnoloogiad marjalisanditega ja taimsetel valkudel baseeruvatele funktsionaalsetele vähendatud suhkruga dessertidele.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Astelpajukasvatuse jääkide väärindamine hobuse söödalisandinaTaimekasvatus

    Astelpajukasvatamisel tekkivad kõrvalsaadused nagu marjapressijäägi ja lehed omavad märkmisväärset potentsiaali väärindatuna söödana. Projekti laiem eesmärk on astelpaju (Hippophae rhamnoides) marjade ja lehtede töötlemisel saadavate kõrvalsaaduste väärindamine hobuse söödalisandites.

    DetailsUute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (16.2)Veise terviseandmete implantaadi tootearendus ning põllumajandusloomade identifitseerimisvõimaluste uuringDigitaliseerimine

    Projekti põhieesmärk on luua põllumajanduslike loomade majandamist hõlbustav tooteseeria / süsteem, mis parendab loomade tervise jälgimist, loomade leidmist ning asukoha tuvastamist kui ka loomade andmete arhiveerimist ning raporteerimist erinevatele osapooltele

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Ilutaimede kasvu ja arengu parandamine biostimulantidegaAiandus

    Selgitada välja biostimulantide mõju konteineris kasvavate ühe- ja mitmeaastaste rohtsete ning puitunud ilutaimede juurdumisele, kasvule ja dekoratiivsusele avamaa ning katmikala tingimustes.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Viinapuu. Viinamarja kasvatuse tehnoloogiate välja töötamine.Aiandus

    Avamaa veinimarjade puhul selgitati välja sordiomaduste mõju ebajahukaste ja jahukaste levikule, erinevate katete mõju saagi valmimisele (tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsusele).

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Külmkuivatus. Külmkuivatustehnoloogia sõltuvalt aiaviljade eripärast.Aiandus

    Innovatsioontegevuse üldiseks eesmärgiks olid: leida optimaalsed külmkuivatusreziimid valitud aiasaaduste külmkuivatamiseks; leida külmkuivatatud toodetele sobiv pakkematerjal, millesse pakendades oleks külmkuivatatud toote säilivusaeg kuudes aastasel perioodil vaadelduna kõige pikem ning mille keskkonnasäästlikus säilivusaega silmas pidades kõige suurem

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Leheanalüüside ekspressmeetodi väljatöötamine aianduskultuurideleAiandus

    Üldiseks eesmärgiks oli tagada aiandustootjatele võimalus teostada kiiresti leheanalüüse. Projekti konkreetsemaks eesmärgiks oli välja töötada kiire ja lihtne ning samas usaldusväärne leheanalüüside teostamise meetod erineva lehe ehitusega aianduslikele kultuuridele

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Must sõstar. Uued sordid, optimeeritud väetamineAiandus

    Innovatsioonitegevuse eesmärgiks on selgitada uute musta sõstra sortide jaoks optimaalne toitainete vajadus et tagada tervem taim ja istandiku optimaalne saagikus pikema kasutusaja kestel.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Maasikahooaja pikendamineAiandus

    Innovatsioontegevuse üldiseks eesmärgiks oli välja selgitada maasikahooaja pikendamise võimalused Eestis. Konkreetseid eesmärke oli kaks: 1) selgitada välja taasviljuvatele maasikasortidele sobivad kasvusubstraadid; 2) selgitada taasviljuvate sortide seast välja saagikad, tüüpilise avamaa-maasika hooaja väliselt viljuvad ja Eestis talvituda suutvad sordid.

    Details Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)Küüslaugu kasvatustehnoloogiate täiustamineAiandus

    Innovatsioonitegevuse eesmärkideks oli minimeerida talvitumistingimustest põhjustatud saagikadusid taliküüslaugu sügisese istutuse korral ning välja töötada uudne kasvatustehnoloogia taliküüslaugu kevadise istutamisega.

    Kokku leiti 66 kirjet

    Viimati muudetud: 16.10.2020

     
    Maainfo
      Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
    Maainfo