meede 2.5. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 2.5 – LOOMADE KARJATAMISE TOETUS (215)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Püsirohumaade liigirikkuse tagamiseks on karjatamine väga oluline. Karjatamisel suureneb liigirikkus, kuna kõrgekasvulised taimeliigid süüakse ära, mille tulemusena paranevad madalakasvuliste taimede valgustingimused. Karjatamise tulemusena tekkinud paljas maa annab seemnetele paremad idanemistingimused ning soodustab teiste liikide kasvu. Rannaniitude puhul hoiavad loomad rannajoone pilliroo kasvu takistades avatuna, samuti säilivad karjatamise tulemusena rannaniidule omased madalaveelised mitmetele kaitsealustele liikidele olulised lombid.

Regulaarselt niidetav rohumaa meelitab linnud pesitsema, kuid enne kurna lennuvõimestumist paljud linnud hukkuvad. Karjamaal on kurnade hukkumine trampimise tõttu kordades väiksem.

Loomade väljaskarjatamine mõjub nende heaolule positiivselt ning rikastab ühtlasi ka maastikupilti.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu mullakaitse direktiivi eesmärgiks on mulla funktsioonipõhine lähenemine: säilitada mulla hea seisund seal, kus see nii on ja taastada mulla hea seisund seal, kus see enam nii hea ei ole. Seni on põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames mullaproove võetud vaid põllumaalt. Samas on Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) hinnangul eelkõige pikaajaliste kultuurrohumaade mulla taimetoitainete sisaldus taimekasvuks ebapiisav ning vajalikud toitained võetakse mulla oma varudest. Eelkõige on see tingitud asjaolust, et pikaajalisi kultuurrohumaid on viimastel aastatel Eestis väga vähe uuendatud. Samas peaks fosfor-ja kaaliumväetisi mulda varuks andma just rohumaade uuendamise käigus. Rohumaade pealtväetamisel antakse kompleksväetistega fosforit ja kaaliumi liiga vähe, enam antakse mulda lämmastikku. Samas suureneb pealtväetamisel mullapinnalt toitainete leostumise oht. Mullaproovide analüüsi tulemuste põhjal saavad tootjad oma muldade seisundist hea ülevaate ning tulemustele toetudes tagada eelkõige rohumaade uuendamise tulemusena mulla hea seisundi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 40.

Eesmärk

Toetuse maksmise eesmärgiks on parandada loomade heaolu, säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta kultuurrohumaade mullaviljakust.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused.

Toetust makstakse veiste, lammaste, kitsede ja hobuste kohta, kui neid peetakse loomkoormusega kuni 0,5 lü/ha. Loomkoormust arvestatakse karjatatavate ja niidetavate püsirohumaade kohta. Loomkoormuse määramisel kasutatavate loomühikute arvud tulenevad riiklikest õigusaktidest ning loomühiku arvestamise aluseks on looma poolt keskkonda eritatav lämmastiku hulk. Põllumajandusminister kehtestab täpsema määratluse alade kohta, mille kaudu loomade kohta toetust makstakse.

Loomade karjatamise toetust ei maksta mahepõllumajandustootjatele, kes taotlevad mahepõllumajandusliku tootmise toetust ning mahepõllumajandustootjatele maheloomade kohta, sest nende jaoks on enamik toetuse nõudeid baasnõueteks.

Miinimumnõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab kogu kohustuseperioodi jooksul taotleja valduses oleval põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oleval põllumajandusmaal järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 5 ning IV lisa kohaseid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Alates Eesti üleminekust ühtsele otsemaksele, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, rakenduvad lisaks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohased kohustuslikud majandamisnõuded. Miinimumnõuete täpsemad sätted on toodud lisas 3.

Nõuded toetuse saamiseks

Loomade karjatamise toetuse puhul peab tootja võtma omale kohustuse tegeleda toetuse saamise nõuete kohase loomade pidamisega viis aastat.

• Toetust võib taotleda vaid loomade kohta, mida peetakse karjatamisperioodil väljas. Karjatamisperioodi pikkus ning erisused, milliseid loomi ei pea kogu karjatamisperioodi jooksul väljas karjatama, sätestatakse põllumajandusministri määrusega.

• Loomadele peab olema tagatud tema eale ja kehakaalule kohane ning füüsilisi tarbeid rahuldav sööt.

• Sõnnik ning söömata jäänud või mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja.

• Loomadele peab olema tagatud nii laudas kui karjamaal puhas joogivesi ja pidev vaba juurdepääs sellele.

• Looduslikku rohumaad ei tohi üles harida ja väetada, samuti on seal keelatud taimekaitsevahendite kasutamine. 

• Rohumaa, kus karjatatakse loomi, peab olema ümbritsetud aiaga.

• Rohumaal kasvava taimiku hekseldamine on keelatud (v.a karjatamise järgselt).

• Toetuse taotleja peab korraldama kultuurrohumaa kohta akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse ning orgaanilise süsiniku määramiseks.

• Toetuse taotleja, kelle ettevõttes peetakse üle 10 lü loomi, peab osalema esimesel kohustuseaastal vähemalt ühel 6-tunnisel rohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise algkoolitusel ning lisaks peab taotleja kohustuseperioodi vältel läbima vähemalt 6-tunnise rohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise täiendkoolituse.

• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse seiret või hindamist läbi viiva asutuse või ettevõtte nõudmisel peab toetuse taotleja esitama üldist toetuse seire ja hindamisega seotud informatsiooni. Samuti peab taotleja võimaldama ettevõttes hindamisega seotud tegevusi läbi viia.

Toetus

Toetuse määr

Toetuse määr looma kohta on järgmine:

• üle 6 kuu vanuse veise, sh ammlehma või üle 6 kuu vanuse hobuse või mära koos varsaga kohta 320 krooni (20,45 eurot);

• kuni 6 kuu vanuse veise või üle 1 aasta vanuse kitse või lamba; kitse või ute talledega kohta 55 krooni (3,52 eurot).

Ühikumäära arvutamise alused

Ühikumäära arvutamise aluseks on võetud karjatamisega seotud lisakulutused (kulutused aedade parandamiseks), samuti lisakulutused täiendavale koolitusele ning mullaproovidele. Kõik nimetatud kulutused kokku on 712,91 krooni (45,56 eurot) rohumaa hektari kohta. Vastavalt keskmisele karjatamiskoormusele ning loomühikute arvestamise alusele on välja arvutatud toetussummad looma kohta, ühikumäärade arvutamisel on arvestatud veeseadusest tulenevaid loomkoormusi ning loomade karjatamise tavasid.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Toetust makstakse loomade kohta, keda on nõuetekohase karjatamiskoormusega rohumaadel karjatatud.

Toetust rakendatakse hiljemalt 2009. aastast. Põllumajandusministril on õigus kehtestada piirkonnad, kus rohumaadel loomade karjatamise toetust antakse.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk 2007-2013
Väljundnäitaja		Toetust saanud põllumajandustootjate arv		500
		Sõlmitud lepingute arv		500
		Keskmine väljas karjatamise perioodi pikkus?
Tulemusindikaator		Väljas karjatatavate loomühikute arv		80 000 LÜ
Mõjuindikaator		Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine		Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb
				Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb
		Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine		Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;

• Põllumassiivi kaart;

• Esimesel kohustuseaastal kinnitus kohustuse võtmise kohta.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste menetlemise protseduur

Taotlemine toimub samaaegselt pindalatoetuse taotluste esitamisega. Esimesel kohustuseaastal esitab taotleja PRIAle üldistel alustel ja üldises korras taotluse, kinnituse viieaastase kohustuse võtmise kohta ja põllumassiivi kaardi.

Järgmistel aastatel esitab taotleja vastava aasta taotluse ja põllumassiivi kaardi. Ülejäänud dokumendid peavad taotlejal kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad olema.