meede 1.6. eelnõu 23.03.2007

Peatükk 5.3.1 I telg - põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine

Meede 1.6. - Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtruse andmine (123)

---

eelnõu 23. märts 2007

Põhjendus

Käesoleva meetme rakendamise vajadus tuleneb põllumajandus- ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemise sektori hetkeolukorrast. Põllumajandus- ja mittepuidulisi metsandussaadusi töötleva tööstuse probleem on vähene orientatsioon kõrgema lisandväärtusega ning kvaliteettoodetele, tööstuste vähene spetsialiseerumine ja madal efektiivsus, samuti ei suuda toiduainetööstuse vananevad tootmis- ja pakendustehnoloogiad ning tootmis- ja laohooned tagada turu nõuetele vastavat toodete kvaliteedi stabiilsust. Üks suuremaid probleeme on ettevõtete vähene tähelepanu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule ja tootearendusele (sh mahetooted).

Arvestades juba 1990. aastatest siiani põllumajandussaaduste töötlemisega kaasaskäivat suurt investeeringuvajakut, on ka aastatel 2007–2013 põllu- ja metsamajanduse konkurentsivõime arendamisel oluline töötleva tööstuse ajakohastamine. Et senisest paremini kasutada põllumajanduse võimalusi taastuva tooraine tootmisel mittetoiduks ning luua täiendavaid töökohti maapiirkonnas, soodustatakse põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses investeeringuid, mis on suunatud mittetoidutoodete ning biokütuste tootmisele ning bioenergia/-kütuste kasutamisele tootmisprotsessis.

Põllumajandustootmise arengu seisukohast on oluline kohaliku tooraine kasutamine ja selle kõrgema väärtusega turustamine. Põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ettevõtted on seni vahendite nappuse tõttu liiga vähe investeerinud keskkonnakaitsega seotud eesmärkide täitmisse, sellest tulenevalt vajab enam tähelepanu keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis on eelkõige suunatud keskkonnanõuete täitmisele (mh jäätmekäitluse valdkonnas).

ELis tervikuna on toiduainesektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel mahajäämus info- ja sidetehnoloogia (sh e-äri rakenduste) kasutuselevõtu osas. Info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtt soodustab ettevõtluse arengut ning tõstab toidukvaliteeti ja -ohutust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 28.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsandussaadusi töötlevate ettevõtete üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.

Spetsiifilised eesmärgid

• Põllumajandus- ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega.
• Tootmises tekkivate kõrvalsaaduste, kaastoodete ning tootmisjäätmete tõhusam kasutamine.
• Keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamine.
• Innovatiivsete investeeringute soodustamine.
• Info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine.
• Biokütuste tootmise ja bioenergia kasutamise edendamine.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Eestis registreeritud ja tegutsevad ettevõtted, mis kuuluvad mikro-, väikeste või keskmise suurusega ettevõtete hulka ja mis põhitegevusena töötlevad ja turustavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud tooteid või mittepuidulisi metsandussaadusi ja nimetatud toodetega seotud tooteid.

Miinimumnõuded taotlejale

Toetust võib taotleda ettevõte:

• mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta;
• mis on, juhul kui ettevõte tegutseb toidusektoris, Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud, juhul kui ettevõte tegutseb söödasektoris, Taimetoodangu Inspetsiooni poolt tunnustatud või registreeritud;
• mille majanduslikku jätkusuutlikkust võib eeldada vähemalt viie investeeringujärgse aasta osas;
• millel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud;
• mis täidab talle seadusest tulenevaid hügieeni-, keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid;
• mis edendab kohalikku majandust;
• mis ei ole raskustes olev ettevõte, ELi suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, tähenduses.

Metsandussaaduste töötlemise ja turustamise osas piirdub toetus mikroettevõtetega.

Ettevõtte töötajate arvu, käibe ja suurusgrupi määramisel lähtutakse komisjoni soovituse 2003/361/EÜ artiklist 2.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Põhitegevusena Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud tooteid ja mittepuidulisi metsandussaadusi ning nimetatud toodetega seotud tooteid töötlevad ja turustavad ettevõtted on toetatavad järgmiste tegevuste osas:

Tehnika soetamiseks ja rakendamiseks ning lao- ja tootmishoonete renoveerimiseks toiduaine- ja söödatööstuses ning uute laohoonete ehitamiseks puu- ja köögiviljatööstuses tehtavad investeeringud, mis täidavad vähemalt üht järgnevatest eesmärkidest:

• kõrge müügi ja/või ekspordipotentsiaali, kvaliteedi ning lisandväärtusega innovatiivsete toiduainete tootmine põllumajandus- ja mittepuidulistest metsandussaadustest;
• toidukvaliteedikavade rakendamine;
• toodangu lisandväärtuse tõstmine;
• toodangu kvaliteedi tõstmine ja kvaliteedi stabiilsuse tagamine;
• tootmise efektiivsuse tõstmine;
• mahetöötlemise nõuete täitmine.

Töötlemisviiside, seadmete ja tehnoloogiate soetamiseks ning rakendamiseks tehtavad investeeringud, mis täidavad vähemalt üht järgnevatest eesmärkidest:

• kõrge müügi- ja/või ekspordipotentsiaali, kvaliteedi ning lisandväärtusega innovatiivsete mittetoiduliste toodete tootmine põllumajandussaadustest ning mittepuidulistest metsandussaadustest;
• biokütuste tootmine põllumajandussaadustest ja mittepuidulistest metsandussaadustest ning põllumajandus- ja mittepuidulisi metsandussaadusi töötleva tööstuse tootmisjäätmetest;
• energia kokkuhoid ja keskkonna säästmine.

Info- ja sidetehnoloogia kasutusele võtmine tootmises ja äritegevuses (e-äri rakendused, veebilehe loomine, eritarkvara ja -seadmed), mis täidavad vähemalt üht järgnevatest eesmärkidest:

• parandada kontrolli toodete kvaliteedi üle;
• tagada toiduohutus;
• optimeerida kulusid;
• parandada turundust.

Toetatavad tegevused peavad parandama ettevõtte üldist tulemuslikkust, tagama selle pikaajalise jätkusuutlikkuse ning käsitlema Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud toodete ja nende toodetega seotud muude toodete, v.a kalandustooted ja tubakas, või mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemist ja turustamist või nimetatud toodetega seotud uute töötlemisviiside ja tehnoloogiate soetamist ja rakendamist. Alkohoolsete jookide, v.a puuvilja- ja marjaveinid ning piiritus, tootmine ei ole toetatav.

Investeeringuobjekt peab asuma Eestis.

Kasutatud seadmete ostmine loetakse abikõlblikuks juhul, kui antud seade ei ole vanem kui kolm aastat (tootmisaasta) ja selle ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud EL, siseriiklikku või välisabi toetust. Kasutatud seadmete ostmisel on abikõlblikud vaid mikroettevõtted ning väikse ja keskmise suurusega ettevõtted.

Abikõlblikeks kulutusteks ei loeta järgmisi kulutusi:

• investeeringuid jaekaubanduse tasemel;
• tasu taotleja enda või tema töötajate poolt tehtud tööde eest;
• transpordivahendite ostmine, välja arvatud transpordivahendile paigaldatavad seadmed, mille eripära tuleneb taotleja poolt töödeldavatest toodetest;
• selliste seadmete ja tehnoloogiliste liinide ostmine, mida kasutatakse meetmega hõlmamata toodete töötlemiseks;
• investeeringud seadmete ostmiseks, millega on võimalik ilma märkimisväärsete täiendavate lisakulutusteta suurendada selliste toodete tootmisvõimsust sektori tasandil, millele rakenduvad ELi ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõud, ning muude selliste toodete töötlemisvõimsuse suurendamisse sektori tasandil, mille normaalse turuväljundi olemasolu ei ole võimalik tõendada;
• standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite (sh mobiiltelefonide) ost;
• piima või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmine ja turustamine;
• kulutusi, mis on vastuolus siseriiklike või ELi õigusaktidega (sh nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikliga 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidega.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad ja summad

Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisa toodete töötlemise puhul:

• maksimaalne toetusemäär on 50% abikõlblikest kuludest;
• maksimaalne heakskiidetud toetussumma kolme aasta jooksul on 10 013 824 krooni (640 000 eurot) ja kogu programmiperioodi jooksul 20 027 648 krooni (1 280 000 eurot) taotleja kohta.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisa toodetega seotud toodete ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemise puhul (mittepuiduliste metsandussaaduste puhul vaid mikroettevõtted):

• maksimaalne toetusmäär on 50% abikõlblikest kuludest;
• maksimaalne heakskiidetud toetussumma on 1 564 660 krooni (100 000 eurot) kolme aasta jooksul ühe taotleja kohta.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Ettevõtte tegutsemispiirkond: Eesti tervikuna.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp	Indikaator	Eesmärk 2007–2013
Väljundnäitaja	Toetatavate ettevõtete arv	70
	Investeeringute kogumaht	89,5 mln eurot ( 1,4 mld krooni)
Tulemusnäitaja	Uusi tooteid tootvate või uusi tehnoloogiaid rakendavate ettevõtete arv	20
Mõjunäitaja	Netolisandväärtuse osatähtsus väljendatuna ostujõustandardis	60% EL-25 keskmisest
	Brutolisandväärtuse muutus aasta tööühiku kohta	10%

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• taotlus;
• äriplaan;
• pädeva asutuse kinnitus, et taotleja täidab seadusest tulenevaid hügieeni-, keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid;
• selgitust, kuidas antud investeering vastab meetme eesmärkidele;
• kasutatud seadmete ostmise puhul peab taotleja taotluses tõestama, et seade vastab meetmelehe toetatavate tegevuste punktis sätestatud nõuetele;
• ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust tõendavad dokumendid;
• vajadusel muud olulised dokumendid.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste hindamise protseduur

Kuulutatakse välja taotlusvoor. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel ning hindepunktide alusel moodustatakse taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused.

Toetuste taotlemisel on eelistatud:

• mahetöötlemise nõuetele vastavad või mahetöötlemise nõuetele vastavusse viimiseks toetust taotlevad ettevõtted;
• väiksemad ettevõtted;
• keskustest kaugemal asuvad ettevõtted;
• väiksemat avaliku toetuse toetusmäära taotlevad ettevõtted;
• ettevõtted, mille juhtkonnas on enam naissoost isikuid;
• efektiivsemad ettevõtted;
• enam kohalikku majandust edendavad ettevõtted;
• innovatiivsema investeeringu tegemiseks toetust taotlevad ettevõtted;
• suuremat keskkonnasäästu tagava investeeringu tegemiseks toetust taotlevad ettevõtted;
• varem vähem toetust saanud ettevõtted.