02.04.2009

Peipsi kalurid otsivad lahendusi jätkusuutlikuks kalapüügiks

---

Allikas: Peipsi Rannik, Ene Ilves

2. aprill 2009

2008. a käivitas Peipsi alamvesikonna kalurite liit projekti ..Säästev kalandus Peipsil", mis peaks andma kalurite nägemuse säästvast ja jätkusuutlikkust ka­lapüügist järvel ning kalanduse kui majandusharu võimalikest arengutest. Pro­jekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aasta algul saadeti kalapüügiga te­gelevatele ettevõtjatele küsitluslehed. Küsitluslehe said nii suurettevõtjad, keskmise suurusega firmad kui ka füü­silisest isikust ettevõtjad.

Tänaseks on taustandmed kokkuvõe­tud, küsitluslehed analüüsitud ja toimus esimene ümarlaud, kus osalesid kalandusettevõtjad, riigiametnikud ning kalandusteadlaste esindaja.

Mitu tundi kestnud arutelul ei jõutud seekord veel lõpplahendusteni, kuid mõnigi senine probleem sai selgemaks. Järgnevalt mõned kalurite ettepane­kud, mis jõuavad kindlasti lõppdoku­menti:

1. Väljastada kutselise kalapüügi load püügialade kaupa ehk Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Praegu väljastatak­se püügiload maakonniti. Muudatus­te sisseviimiseks tuleb ettevõtjatel, teadlastel ja riigil pidada konstruk­tiivseid läbirääkimisi püügivõimaluste ümberjagamiseks.

2. Pikendada kutselisel kalapüügil nõn­danimetatud särjevõrkude püügiaega. Särje esmakokkuostu keskmine hind on viimastel aastatel tõusnud ja püü­giaja pikendamine annaks kalurile võimaluse täiendavaks teenistuseks. 3.Mõrrapüük kui kõige passiivsem püügivorm võiks olla lubatud aasta­ringselt. Seda näevad ette ka kalapüü­gieeskirjad, kuid keskkonnaministri erinevate määrustega on viimastel aastatel püügiaega oluliselt piiratud.

4. Konkretiseerida tuleb kutselise kaluri mõistet. Kalurite organisatsioonid on teinud korduvalt ettepanekuid teha mõningaid erisusi kutselise kaluri liikumisel järve jääl. Vastavad amet­konnad on aga praegu väitnud, et kutseline kalur ei ole selgepiiriliselt eristatav näiteks harrastuskalastajast.

5. Anda keskkonnaministrile ja põllu­majandusministrile võimalus opera­tiivselt oma käskkirjaga sulgeda või avada kalapüüki. Praegu kulub sel­leks toiminguks vähemalt kuu aega.

6. Kinnitada konkreetsed kala maale toomise kohad ettevõtjate kaupa.

7. Tõhustada järelvalvet pöörates enamtähelepanu lubatust rohkemate püügivahenditega püügile ning püü­gile keeluajal. Nendel tegevustel on kõige suurem mõju kalavarule. Suuri vaidlusi tekitas praegune olu­kord harrastuspüügil püütava ahvena ebaseaduslikust müügist. Konkreetsete lahendusteni ei jõutud ja see anti osa­võtjatele kodutööks.

Teine vaidlusi tekitav probleem oli, kui palju püügivahendeid peaks püügi­loale kandma, et kalur oleks oma tege­vuses jätkusuutlik.

Juba mitmeid aastaid on olnud aru­tusel püügivahendite piirarvudelt kala-kvootidele üleminek. Sellel on poolda­vaid ja vastaseid. Järgmisel ümarlaual ongi see põhiteemaks.

Dokument „Säästev kalandus Peip­sil" valmib kevadeks ning riik saab juba aasta 2010 kalapüüki reguleerivate õigusaktide koostamisel kalurite seisu­kohtadega arvestada.