EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu temaatika kogub jõudu nii Euroopas kui ka Eestis

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur ja Krista Kõiv
17. jaanuar 2012. a

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo jätkab 2012. a kohaliku toidu valdkonna tegevusi tõusvas joones. Paljus toetuvad maaeluvõrgustiku ettevõtmised Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustele ning suures osas Eesti Leader tegevusgruppide aktiivsusele piirkondades kohaliku toidu arengutele kaasa aidata.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku töögrupp arutab lühikese tarneahela üle

Kohalikust toidust räägitakse palju nii Eestis, kui ka Euroopa tasandil. Kohaliku toidu valdkond laieneb pidevalt ning kaasatakse üha uusi tooteid, tootjaid, vahendajaid ja tarbijaid.

Teemaga seotud lühikesed tarneahelad (näiteks taluturud, talus kohapeal avatud müügipunktid, „taluvärava müük“, toidu kohale toomise teenused, ränd-poed jne) toovad endaga kaasa mitmeid majanduslikke, keskkondlikke ja sotsiaalseid hüvesid. Nii tagab lühike tarbeahel talupidajale suurema lisaväärtuse, tugevdab kohalikku majandust, vähendab keskkondliku „jalajälge“, suurendab tarbijatele värskema ja tervislikumate toodete pakkumist, säilitab ja loob uut väikeettevõtlust, suurendab põllumajandustootjate tegevuse nähtavust jne.

Teisalt aga, et lühikest tarneahelat arendada või taastada, selleks tuleb pingutusi teha. Kaasaegne toidutootmine ja turustamine on tihedalt seotud ja hästi rakendatud „pikkade tarneahelate“ kaudu. Samas aga pööratakse kohaliku toidu ja lühikeste tarneahelate olulisusele Euroopa tasandil üha rohkem tähelepanu. Euroopa Komisjoni uues seadusandlikus ettepanekus uueks programmiperioodiks pärast 2013.a peetakse lühikesi tarneahelaid üheks võimalikus valdkonnaks mida arendada ja toetada.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) tegevuste raames on Prantsusmaa maaeluvõrgustiku initsiatiivil moodustatud lühikeste tarneahelate (Short Supply Chains - SSC) teemaline algatusgrupp. Algatusgruppi kuuluvad Prantsusmaa, Itaalia, Soome, Rootsi, Ungari, Portugali, Taani, Belgia-Vallooni, Hispaania ja ka Eesti maaeluvõrgustik. Euroopa tasandi organisatsioonidest võtab töögrupi tööst osa EUROMONTANA (Euroopa Mägialade Assotsiatsioon).

Eelmise aasta aprillis toimus töögrupi esimene töökoosolek ja mais viidi läbi algatusgrupis osalevate maaeluvõrgustike abiga küsitlus, et välja selgitada, kuidas riigiti põllumajandustoodete lühikesi tarneahelaid või kohalikku toitu üldse defineeritakse.

Küsitlusest tuli välja, et üldjuhul ei ole ametlikku määratlust, kuid mitteametlikult defineerides võetakse aluseks erinevaid kriteeriume:

  • geograafiline asukoht ja kaugus, mille puhul tooraine ja lõpp-produkt peavad tulema teatud raadiusega piirkonnast, vahemaa tootmise ja realiseerimise koha vahel alates „0 kilomeetrist“ (nn taluvärava müük)
  • vahendajate arv ja olemus – mõnes liikmesriigis on lühikese tarneahelaga toodete turustamiseks lubatud kõik turustamisvõimalused (nt taluturg, internet, supermarket jne)
  • tootmisviis ja organisatsioon – mõnes liikmesriigis määratletakse lühikene tarneahel pigem tootmisviisi alusel, mitte turustamisviisi arvestades.

Lühikese tarneahela küsitluses paluti välja tuua ka olmasolev statistiline info lühikese tarneahela kaudu realiseeritavate toidukaupade kohta. Küsitluse vastustest tuli välja, et oluliselt suurema osakaaluga on lühikese tarneaheaga tooted Prantsusmaal ja Itaalias.

Itaalias oli 2009.a 63 000 tootjat, kelle toodang läks otse tarbijale. See moodustab toidusektori osakaalust ca 11%, sh 40% sellest on seotud veinisektoriga ning 20% puu- ja köögiviljasektoriga.

Prantsusmaal oli 2005.a 16,3% tootjatest seotud otseturustamisega. Samas kui Belgias (Flaami) on nö kohaliku toidu tootjaid ca 4% ja Taanis 2,7%. Soomes jõuab vaid ca 1% toidutoodangust tarbijani lühikest tarneahelat kaudu ning Hispaanias on see osakaal 5%.

  • ENRD lühi-uuringu kokkuvõte (inglise keeles)

ENRD lühikese tarneahela töögrupi kokkusaamine Eestis

Oktoobris 2011.a olid lühikese tarneahela algatusgrupi liikmed kutsutud Belgia Flaami maaeluvõrgustiku korraldatud seminarile, kus toimus Flaami riikliku kohaliku toidu strateegia tööversiooni arutelu. Eesti maaeluvõrgustiku büroo planeerib lühikese tarneahela töögrupi koosoleku korraldada 2012.a suvel, Tartus Leader rahvusvahelise seminari LINC raames.

Ettevalmistamisel on Euroopa kohaliku toidu trükis

ENRD annab välja ajakirja „EL maaelu ülevaade“. Praeguseks on ilmunud juba üheksa väljaannet, viimane oli metsanduse teemal.

Ettevalmistamisel on „EL maaelu ülevaade“ nr 13, mis peaks ilmuma hiljemalt juunis 2012. Väljaande põhiteemaks on kohalik toit. Tavapäraselt korraldab ajakirja „EL maaelu ülevaate“ tegemist ENRD kontaktpunkt ise, kuid sel korral tehakse seda koostöös riiklike maaeluvõrgustikega, eelkõige lühikese tarneahela töögrupi liikmetega. Trükise ettevalmistamisel kasutatakse lühikese tarneahela töögrupi töö tulemusi ja kogutud andmeid.

Trükises kajastamist leidvad suuremateks teemavaldkondadeks on Euroopa kohaliku toidu / lühikese tarneahela süsteemid ja mõistete mitmekesisus, sektorite vahelised seosed, lühike tarneahela arengu põhilised kitsaskohad ja võimalikud tegevused valdkonna arendamisel. Väljaannet on plaanis illustreerida näidete ja juhtumiuuringutega, eelistatud on näited maaelu arengu programmide raames ellukutsutud või toetust saanud projektidest.

Trükise kohaliku toidu süsteemid Euroopas teemavaldkonna raames on plaanis kirjeldada üldiselt alternatiivsete põllumajandus-toidu võrgustike, kohaliku toidu süsteemide ja lühikeste tarneahelate (SSCs) loomust, mis võiksid olla üle Euroopa alternatiiviks tavapärastele toidusüsteemidele. Selgitada välja kohaliku toidu / lühikese tarneahelate kaudu saadavaid hüved, kaasa arvatud panust majandusele, keskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele arengule. Arutada mõiste „lühikesed tarneahelad“ kasutamist ja selles vastanduvate terminite üle, näiteks tootja väike vahemaa tarbijatega VERSUS tarneahelasse kaasatud vahendajate hulk.

Väljaande teises peatükis on plaanis kirjeldada lühikese tarneahela (SSC) definitsioonide mitmekülgsust. Püüda välja tuua kõikvõimalikud definitsioonid, mida kasutatakse kohaliku toidu / lühikeste tarneahelate defineerimiseks. Uurida, kuidas see peegeldab liikmesriikide maapiirkondade ja linnalähedaste piirkondade loomuse mitmekesisust.

Kohaliku toidu süsteemide / lühikeste tarneahelate sektorivaheline loomusest on samuti planeeritud osa kavandatavasse ENRD kohaliku toidu trükisesse. Uurida kohaliku toidu süsteeme / lühikesi tarneahelaid makro-probleemide nagu näiteks toiduohutus ja nafta varude lõppemise vaatenurgast. Panna paika selged argumendid, miks peaks kohaliku toidu süsteemide / lühikeste tarneahelate valdkond olema nii poliitikutele, riiklikele ja kohalikele võimudele nähtav, kui pikaajalise jätkusuutliku maapiirkondade arengu tagaja.

Eesti maaeluvõrgustiku büroo valmistab ette trükisest kahte osa: teadmiste ja koolituste roll kohaliku toidu süsteemide / lühikeste tarneahelate loomisel ja arendamisel ning Leader-lähenemise kasutamine lühikeste tarneahelate sektori arendamisel.

ENRD kohaliku toidu trükise koostamise põhiline eesmärk on kaasa aidata seni veel vähe tähelepanu saanud lühikeste tarneahelate ning kohaliku toidu tootmise ja tarbimise suurendamisele kõigi liikmesriikide toidu tarneahelates.

Eesti maaeluvõrgustiku üksuses on kokku panemisel ka Eesti lühikese tarneahela süsteeme käsitlev trükis, eelkõige Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme kohaliku toidu projektide baasil. Trükise pealkirjaks on planeeritud „LEADER – kohaliku toidu arenguks!“. Trükises tuuakse kokku 15 – 17 projektinäidet. Näited on jagatud neljaks osaks: kohaliku toidu võrgustikud ja kaubamärgid, koostööprojektid, taluturud ja kokaraamatud. Trükise planeeritav valmimise aeg aprill 2012.a, hiljemalt MAAMESS 2012 jagamiseks.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku kaudu on Eesti Leader-meetme projektid esindatud ka mitmetel suurtel maaelu- ja põllumajandusmessidel:

  • Rahvusvaheline Roheline Nädal Saksamaal - GRÜNE WOCHE - Eesti PÄEV Euroopa Komisjoni stendil on 25. jaanuar 2012.a. Info täpsemalt www.maainfo.ee...
  • Rahvusvaheline põllumajanduse- ja maaelunäitus Prantsusmaal “Salon International de l’Agriculture” – Eesti Euroopa Komisjoni stendil 2. märts 2012.a.

Veel Euroopa maaelu arengu võrgustiku kaudu teavitatud kohaliku toidu temaatilistest üritustest:

  • "Kohalikud tooted – säästva arengu tugisüsteemid Euroopa kogukondadele" 15.-18. veebruar 2012.a Lätis. Info täpsemalt www.maainfo.ee...
  • Rahvusvaheline tegevusgruppide kohaliku toidu teemaline mess 24. - 27. mai 2012 Leedus. Info täpsemalt www.maainfo.ee...
  • Euroopa esimene kohalike toodete laat 10. - 12. mai 2012 Prantsusmaal. Info täpsemalt www.maainfo.ee...

 

Juuni 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
     


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo