Samal teemal veel:

Uudised

• 19.04.2024  KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
  Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest. "Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ettevõtjaid tegema
• 19.04.2024  KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
  Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande. 2023. aasta vaatlus- ja analüüsitulemustest selgus, et hariliku kuuse tervislik seisund on endiselt halb, kuid võrreldes 2022. aastaga olid muutused väga väikesed. Tervete vaatluspuude osakaal oli vaid 38%. Positiivne
• 01.04.2024  EL ÜPP VÕRGUSTIK: töögrupi "Euroopa Liidu Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. kohtumine
  11. aprillil 2024 toimub töögrupi "Euroopa Liidu nn Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. veebikohtumine. Maaelu Teadmuskeskusest on töörühma liige maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis. ÜPP "Roheline arhitektuur" on erinevate reeglite ja nn tööriistade kogumik selleks, et põllumajandusliku tootmise, toidutootmise, maakasutuse ja maapiirkondadega seotud keskkonna ja kliimaga seotud tulemusi parandada. Rohearhitektuur hõlmab enda
• 02.02.2024  TÜ: Tartu Ülikool kutsub osalema mullauuringus
  Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Projekti eesmärk on saada ülevaade Eestis põllumulla elusitku seisundist ning selgitada välja majandamisviiside mõju mulla elurikkusele. Uuringu tulemusena anda soovitusi majandamisviisidele, mis soodustavad mulla elurikkust. Projekt Projekti käigus valitakse välja ligi 600 põldu üle Eesti, lähtudes majandamisviisidest ja mullatüübist. Mullaproovide kogumine on plaanitud 2024. a suve teises pooles vastavalt
• 01.02.2024  KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus
  Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta. Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonnast, välisõh
• 23.01.2024  MAAELUVÕRGUSTIK: Loomakasvatusest saadav roheenergia ootab kasutamist
  Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam. Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid aastaid võib lo
• 19.01.2024  KIK toetab ettevõtjaid soojuse ja elektri salvestusseadmete rajamisel
  KIK avab 18. jaanuarist taotlusvooru, et toetada ettevõtteid taastuvenergia salvestusseadmete rajamisel ja hoogustada energiasalvestuse turu arengut. Vooru eelarve on 4,8 miljonit eurot ja taotlusi võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni või 30. aprillini 2024. KIKi energeetikavaldkonna projektikoordi-naatori Kristjan Kalda sõnul saavad ettevõtted toetust taotleda nii soojus- kui elektrienergia salvestite rajamiseks. „Varem on KIK toetanud üheksa energiasalvestuse pilootprojekti elluviimist,
• 11.01.2024  METK: Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus
  Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. See mõiste, mis viimastel aastatel on murdnud end peavoolu meediasse ja innustanud mitmete harivate raamatute ning taskuhäälingute loomist, toob esile uudse lähenemisviisi põllumajandusele, keskendudes jätkusuutlikkusele ja loodusressursside taastamisele. Põllumajandustootjad, huvitatud taastava põllumajanduse o
• 08.01.2024  METK: Mulla auhind 2024 - kandideerimine kuni 15. jaanuarini
  Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakond kutsub Eesti põllumajandustootjaid üles kandideerima 2024. aasta mulla auhinnale! Konkursi täpsemad tingimused leiad ELO veebilehelt Mullaharimise ja -majandamise auhinnaga tunnustatakse häid maakasutus- ja mullahooldustavasid, mis aitavad leevendada ohtusid mulla tervisele. Ohud mulla tervisele on näiteks: mulla degradeerumine, erosioon, orgaanilise aine sisalduse
• 04.01.2024  MAAELUVÕRGUSTIK: Valmis keskkonna ja kestlikkuse alamleht
  Foto: Unsplash Maaeluvõrgustik avas alanud aastal oma veebilehel (www.maainfo.ee) uue alamlehe - keskkond ja kestlikkus, kuhu koondatakse looduskeskkonna ja kestlikkuse teemadega seotud päevakajalist jm informatsiooni. Maaeluvõrgustiku keskkonnavaldkonna peaspetsialist Karme Petrutis sõnas, et kuna keskkonna ja kestlikkuse teemade käsitlemine on tõusnud kliimamuutuste tingimustes aina olulisemaks ka maaeluvõrgustiku töödes ja tegemistes, siis osutus vajalikuks info koondamine ühte kohta. „K
• 20.12.2023  EPKK: Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
  Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastamismeetmete rak
• 20.12.2023  MAAELU: Ants-Hannes Viira: "Millised võiksid olla maasektori ajakindlad roheoskused"?
  Euroopa rohelise kokkuleppe kava tutvustati avalikkusele esimest korda neli aastat tagasi. Sellele on riburada järgnenud ja järgnemas strateegiaid, direktiive ja seadusi, mis püüavad majandust ja elukorraldust kestlikumale rajale suunata. Riik on algatanud roheoskuste programmi, mille raames uuendatakse ka traditsiooniliste maapiirkonna elualade - põllumajandus, kalandus, toiduainete tootmine ja metsandus - õppekavad. Loe tervet artiklit SIIT
• 20.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Tänu ökosüsteemide teenuste hindamisele saame nüüd esmakordselt välja arvutada, kui palju on väärt iga maatükk ökosüsteemi vaates
  Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel rahalise väärtuse, näitamine just otsustajate teavitamiseks, erinevatest alternatiivsetest maakasutust
• 19.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
  Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL)
• 19.12.2023  KESKKONNAGENTUUR: Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
  Aruandest avaneb uues vahekaardis leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused. 2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel. Mida me teada saime? Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline ning keskmise
• 19.12.2023  RMK: Vaata, millised on järgmise aasta olulisemad looduskaitsetööd
  RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses. RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele. Loe tervet artiklit RMK veebilehelt
• 07.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas
  Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks. Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi - seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaa
• 27.11.2023  REM: Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista
  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot. "Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid
• 21.11.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise
  Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see
• 24.10.2023  MAAELUVÕRGUSTIK: Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
  27.- 28. septembril 2023 korraldas Keskkonnaagentuur projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" raames eelkõige kohalike omavalitsuste ja erinevate riigiametite töötajatele suunatud õppereisid, mille eesmärk oli tutvuda inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Tallinnas ja selle lähiümbruses. 28. septembril oli ka METK maaeluvõrgustiku teenistusel võimalus ringsõidust osa saada. Külastati ringmajandusega ühel või teisel viisil seotud objekte (kliki, et jõuda artiklis
• 02.02.2023  KIK: Keskkonnaprogrammi taotlusvoorude ajakava 2023. aastal
  Keskkonnaprogrammi taotlusvoorud 2023. aastal Sel aastal muutus siseriikliku keskkonnaprogrammi korraldus ning valdkondlike programmide taotlusvoorud avanevad aasta jooksul erinevatel aegadel. Nii saab igale taotlusvoorule paremini keskenduda ning võimalikult kiiresti otsuseid teha. Suur osa programmidest avaneb taotlemiseks esimeses kvartalis – siis saab toetust taotleda atmosfääriõhu kaitse, kaasrahastamise, kalanduse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse programmide
• 16.11.2022  MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?
  Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettevõtte ESG v
• 30.06.2022  Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
  15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele. ELi mullad on halvas seisukorras.
• 20.05.2022  Missioon: Mulla tervis ja toit
  Ilma muldadeta pole elu. Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid". Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldadest on ebate
• 15.05.2022  TEAGASC: digitaalne tööriist mullaviljakusest pildi loomiseks
  ELi 2030. aasta mullastrateegia edendab „tavasid, mis säilitavad ja parandavad mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust, parandavad kulutõhusust ja piiravad saagikuse säilitamiseks vajalikke sisendeid (nt pestitsiidid, väetised). Uue ÜPP määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks. "Iirimaal on ainult 15–20% muldadest optimaalse mullaviljakusega," ütleb Teagasci keskkonnaspetsialist Tim Hyde. Viimase viie aasta jooksu
• 12.05.2022  ETAg: Mulla missiooni teemalised infoseminarid
  Juunis tulemas EL mulla missiooni teemalised infoseminarid 15. juunil ja 29. juunil kell 10.30-12.30 korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega EL mulla missiooni (Euroopa mullakokkulepe) teemalised infoseminarid. Esimesel seminaril räägime EL mulla missioonist üldisemalt ning tutvustame seminari korraldavatest riikidest häid näiteid, mida mulla teemal neis riikides tehakse ja räägime ka sellest, kuidas kaasata oma tegemistesse huvigruppe. Teine semi
• 20.04.2022  MAAELUVÕRGUSTIK: Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks
  Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult. Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur, kuna karmistuv
• 13.04.2022  EIP-AGRI UUDISKIRI: MULLA TERVIS
  Hästi toimivad mullad pakuvad meile puhast vett, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, käitlevad toitaineid, reguleerivad kliimat ning on meie Euroopa maastiku ja kultuuripärandi vundamendiks. Muld on siiski piiratud ressurss ja me peame selle eest kõik koos hästi hoolitsema. Sellest uudiskirjast saate lugeda mulla tervise ja sellega seotud põllumajanduse ja metsanduse projektide, algatuste, ürituste, trükiste ja muu kohta. „Mulla tähtsust on võimatu üle hinnata” – volinik Janu
• 22.11.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Taastav põllumajandus
  Ettekanne 17. november 2021 Taastava põllumajanduse konverentsil Artikli toimetas: Hanna Tamsalu, maaeluvõrgustik Täna räägin kasumlikust põllumajandusest tulevikus, põllumajandussüsteemide vastupidavusest ja mitmekesisuse kasust. 99 %-l meie planeedist kasvavad taimed. Sellel on muld, mullabioloogia, päikesepaiste, sademed. Põhitõed on maailma eri osades väga sarnased, ehkki erinevates proportsioonides. Taastuva põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde ja mõista, et m
• 09.08.2021  EUROOPA PROJEKTID: Muld, vesi, väetised, jäägid
  Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumaja
• 05.11.2020  MAAÜLIKOOL: Kuidas tõsta muldade saagikust (SoildiverAgro)
  Ajast aega seisavad taimekasvatajad silmitsi sarnaste väljakutsetega: ebaühtlased sademed, madal mullaviljakus, seenhaigused ja vähe orgaanilisi aineid. Selleks, et leida agronoomiliste probleemide juures optimaalne harimisviis ja tõsta mullaviljakust, jätkavad meie teadlased põldkatseid ning mullaharimise praktikate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Möödunud reedel (30. oktoobril 2020) toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate probleemide
• 27.10.2020  EIP-AGRI: Mullaseire
  Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid. Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist pote
• 08.10.2020  EIP-AGRI: mulla tervist soodustavad ideed
  Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega - ja see on odavam kui "ravi". Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist. 2019. aastal kutsuti kokk
• 28.07.2020  EIP-AGRI: biomassist väetise tootmine - BRICKZ
  EIP-AGRI töörühm (operational group) keskendub loodusliku väetise tootmisele kohalikust biomassist nagu jõgede setetest, murumätastest ja rohukärbetest, mis on looduslikult rikkad orgaanilise aine ja mullaseente poolest. BRICKZ on väetisekuubiku toote nimetus. Projekti teostatakse Hollandis EAFRD meede 16 Projekti kestus: 2018-2021 Eelarve: 278 456 € Töörühma partnerite
• 07.07.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
  Järgmise viie aasta jooksul teevad 26 partnerit 24 Euroopa riigist koostööd põllumajandusmuldade majandamises. EJP SOIL (European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management) ühendab Euroopa teadusringkondi põllumajandusmuldade teemadel ning töötab välja ja juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta. Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leeve
• 25.06.2020  EIP-AGRI: Saksamaa EIP-töörühm uurib mükoriisa kasutamist rohelise alternatiivina mineraalväetistele.
  Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 strateegia „Talust taldrikule”. See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmeks, ning selle eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Strateegia keskendub mahepõllumajanduse mahu suurendamisele. Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tava, mida tuleb edasi arendada. Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi mahepõllumajanduspiirkondi, eesmärgiga hõlmata 2030. aastaks 25% kogu põllundusmaast. 16. juunil 2020 ilmunud EIP-AGRI
• 06.12.2019  EESTI MAAÜLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
  Täna Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks kõrgustike kuningas - erodeeritud muld. Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel. Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu
• 11.04.2019  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: projektinäide sõnnikumajandusest
  Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus? 2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnnikuproovide võtmise metoodikate võrdlemisega erinevates Läänemere riikides ja arvutusvahendi modelleerimisega. Projekti t