EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

    

EIP VÕRGUKIRI nr 3/2014

Allikas: EIP Võrgustik, Konstantin Mihhejev
15. juuli 2014. a

 

EIP võrgukiri keskendub peamiselt innovatsioonile, Euroopa innovatsioonipartnerlusele ja Horisont 2020 seotud tegevustele.

Võrgukirja eesmärgiks on pakkuda värsket informatsiooni Euroopa innovatsioonipartnerlusest, tutvustada olulisemaid EIP valdkonnas toimunud ja tulevasi üritusi ning anda ülevaade ilmunud uutest ajakirjadest ja perioodilistest väljaannetest. 

Kui te soovite/ei soovi EIP võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke vastav teade e-post aadressile: kostja@maainfo.ee

EIP töörühmade eestvedajad näevad innovatsioonis jätkusuutliku sektori arengut

Põllumajandusministeerium koostöös Maamajanduse Infokeskusega korraldas 19. juunil taaskord Jänedal põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teemalise infopäeva. Käesolev infopäev oli eeskätt suunatud juba olemasolevatele EIP töörühma algatajatele, et anda teavet selle kohta, kuidas EIP meetme rakendamine välja näeb.

Eesti on valinud uude maaelu arengukavasse sellise meetme nagu Koostöö meede, mille raames plaanime Euroopa Innovatsioonipartnerlust (EIP) rakendada alameetmena. EIP on üks päris paljudest innovatsiooni rahastamise allikatest. EIP on see osa Koostöö meetmetest, kus põllumajandustootjad ja töötlejad koostöös saavad algatada erinevad innovatsioonile suunatud projekte. Projektide läbiviimisel on kindlasti kaasatud ka teadlased ja nõustajaid. Täna me oleme seisus, kus riigi tasandil me ei kirjuta ette millised Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmi me soovime.

 

 MAK 2014-2020 kolme meetme koosmõju EIPi rakendamisel - kolm meedet koosmõjus: meede M01 (teadmussiirde ja teavitus), M16.1 (EIP alameede) ja M16.2 (teadus-ja arendusprojektid).

  • Teadmussiirde ja teavituse (M01) alameetme raames viiakse teaduse info (Eesti või välismaa teaduse tulemused) põllumajandustootjatele. Uuel programmiperioodil plaanitakse antud meetme raames ellu kutsuda ka pikaajalisi programme (erinevatel teemadel);
  • Teadus- ja arendusprojektide (M16.2) alameetme kaudu toetatakse projekte, mis on suunatud koostööle põllumajandustootja/töötleja ja teadlase vahel;
  • Euroopa Innovatsioonipartnerluse (M16.1) alameetme raames toetatakse EIP töörühmade tegevuskavade kaudu innovatsioonile suunatud projekte.

Innovatsioonipartnerluses on oluline silmas pidada seda, et põllumajandustootja initsieerib innovatsiooni põllumajanduse ja toidu valdkonnas. Praegu on MAK 2014-2020 valitsuse poolt heakskiidetud ja hetkel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga jätkuvad. Loe infopäevast lähemalt SIIT

 Nimekiri (täiendatakse jooksvalt) EIP algatustest on kättesaadav Maamajanduse Infokeskuse kodulehel: www.maainfo.ee                       

 

Euroopa Liit investeerib teadusesse ja innovatsiooni kuni 48 miljardit eurot

Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp panid 12. juunil aluse ELi uue põlvkonna rahastamisvahenditele ja nõuandeteenustele, mille eesmärk on muuta innovaatiliste projektide rahastamine ettevõtjatele paremini kättesaadavaks. Rahastamisalgatuse "InnovFin" kaudu eraldatakse järgmise seitsme aasta jooksul üle 24 miljardi euro, mille abil nii saavad väike- kui ka suurettevõtted oma teadusuuringuid ja innovatsiooni rahastada. Loe sellest lähemalt siit

Majanduskriisi järellainetuse mõjul vähenes ettevõtete innovaatilisus

Statistikaameti poolt tehtud innovatsiooniuuringu andmetel olid 2012. aastal 47,6% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2010. aasta uuringuga langes uuenduslikkuse määr 9,2 protsenti. Uuenduslikkus vähenes peaaegu kõigil tegevusaladel, näiteks tekstiilitööstuses 70%-lt 35%-le ja puidutööstuses 64%-lt 41%-le. Samas ei muutunud toiduainetööstuse 64%-ne uuenduslikkuse määr ning veekogumise, -töötluse ja -varustusega tegelevate ettevõtete määr koguni suurenes 45%-lt 66%-le. Loe lähemalt siit

Saagikuse optimeerimise võimalused mahepõllumajanduses  

Pärast aastast tööd EIP-AGRI mahepõllumajanduse fookusgrupp andis välja aruande selle kohta, kuidas vähendada saagikuse probleeme mahepõllumajanduses. Aruanne sisaldab ettepanekuid teemade osas, millega EIP töörühmad võiksid edasi tegeleda ning praktilisi lahendusi, mis juba teatud Euroopa piirkondades on edukalt rakendatud ja soovitusi edaspidiseks uurimisteemadeks. Tutvu aruannega siit

Valgurikaste kultuuride fookusgrupp: kahe otsaga väljakutse

Valgurikaste kultuurid EIP-AGRI fookusgrupp on esitanud lõpparuande selle kohta, kuidas parandada valgurikaste taimkultuuride tootjate konkurentsivõimet Euroopa Liidus. Vastavalt saadud tulemustele on võimalik teha mitmeid edusamme kohalikul tasandil, samas saagikuse parandamine, hea põllumajandustootjate nõustamisteenuste väljaarendamine ja aretuse nutikas kasutamine ei ole sageli suures mahus valgu tootmise juures piisava efektiivsusega. Aruanne on leitav siit

 Uus väljaanne Research * eu

Research * eu on Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsiooni peadirektoraadi ajakiri, kus iga number käsitleb ühte konkreetset teaduslikku teemat. Käesolev väljaanne keskendub teemale "Jätkusuutliku toidu tuleviku suunas", kus on artikleid EL poliitikast, algatustest, programmidest ja projektidest, mis on seotud teadusuuringute, tehnoloogiate väljatöötamisega ning nende praktiseerimisega jne. Digitaalne ajakiri on kättesaadav siin

Komisjoni uus ajakiri "AGRINNOVATION"

Esimene väljaanne põllumajanduse peadirektoraadi iga-aastasest ajakirjast "Agrinnovation" on nüüd valmis ning see kajastab erinevaid EIP-AGRI teemasid. Väljaandest saate lugeda, mis on toimunud EIP-AGRI maastikul ja mida on korda saatnud EIP-teeninduspunkt, alates EIP-AGRI käivitamisest 2013. aasta aprillis. Loe ajakirja siit

OECD tutvustas “eksperimentaalset innovatsioonipoliitikat"

Uus aruanne "Innovatsiooni poliitika töö loomine" annab soovitusi, kuidas parandada kvaliteeti, koostööd ja innovatsiooni poliitikas, mille eesmärgiks on kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv. Aruandes soovitatakse loobuda "ülevalt-alla" valitsemisstiilist ja juhtimisest, sest see vähendaks antud valdkonnas riiklike kulutusi. Loe aruannet siit

  Viimane EIP-AGRI seminar EIP töörühmade loomisest toimus mais Pariisis.  21. - 22. mail toimunud seminari korraldas Prantsuse põllumajandus-, toiduainete- ning metsandussektori ministeerium (MAAF). Seminar oli planeeritud viie seminari seas viimane ning selle eesmärk oli innustada eri liikmesriike EIP-töörühmi looma. Seminaride info on saadaval siin

Euroopa piirkondade ja linnade nädal "Open Days 2014". 6. - 9. oktoobril 2014 toimub Brüsselis juba 12. korda Euroopa piirkondade ja linnade nädal "Open Days 2014". Seekordse ürituse alateemaks on "Areneme koos - tark investeerimine inimese heaks". Euroopa piirkondade ja linnade nädal keskendub kolmele peamisele teemale: regionaalstrateegiate ühendamine, suutlikkuse suurendamine ja rahvusvaheline koostöö. Ürituse info leiate siit

21. juuli - 1. august 2014 toimub Saksamaal Intellektuaalomandi teemaline suvekool. Suvekooli osavõtjatele tutvustatakse peamiseid Intellektuaalomandi ja intellektuaalomandiga seotud aspekte. Osavõtjad saavad arutada intellektuaalomandi küsimusi erinevate asjatundjatega, intellektuaalomandiga seotud organisatsioonidega, innovaatiliste ettevõtetega, teadusasutustega, advokaadibüroodega ja Bonni ülikooli teaduritega. Suvekooli eesmärk on anda nii magistri- või doktoriõppe üliõpilastele kui ka teistele huvilistele teadmisi intellektuaalomandist ja selle rollist majanduslikkus ja tehnoloogilises arengus, eriti innovatsiooni edendamisel. Registreerimine on avatud. Täiendav info leitav siit

EAAE 14 kongress "Toit ja maapiirkonna innovatsioonid terve ühiskonna heaks" toimub Ljubljanas 26.- 29. augustil 2014. Põllumajanduse ja toidu poliitika on hetkel Euroopas tähelepanu keskpunktis. Käesoleva kongressi peamised teemad on toiduainete kõrged hinnad, suur võlakoormus põllumajandustootjatel, kasvav töötus, tootjate ohud ja riskid uute tehnoloogiate kasutamisel, ülekaaluliste toitumisega seotud haigused, Euroopa toiduga varustatavus, kliimamuutused ja ressursside nappus. Kongress võtab kokku seni saadud kogemused ja õppetunnid valdkondades nagu näiteks põllu-, toidu-ja maamajandus. Rohkem infot kongressi kohta leiab siit

Rakvere Targas majas arutleti Targa energiakasutuse rakendamise võimaluste üle põllumajanduses. Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas SA Virumaa Kompetentsikeskus 27. mail Rakveres EIP infoseminari, kuhu kaasati Põllumajandusministeeriumi ja Virumaa põllumajandustootjate esindajad ning antud teemast huvitatud isikud. Keskuse initsiatiivil kuulati põllumajandustootjate huve, et valmistada ette EIPi initsiatiivi "Tark Energiakasutus Põllumajanduses" teket . Rohkem infot siit

Euroopa Innovatsioonipartnerluse toimunud ja tulevaste ürituste alane info on leitav rubriigi "EIP VÕRGUSTIK" alajaotuse ÜRITUSED alt - www.maainfo.ee

 

ETAG: Ringmajandus - säästes ressursse ja luues töökohti

Jäätmemajandusele ja jäätmetega seotud keskkonnaprobleemidele pööratakse rohkem tähelepanu ka EL teadusuuringute ja innovatsiooni programmis Horisont 2020. Aastatel 2014-2020 keskenduvad keskkonnavaldkonna teemad kliimameetmete, ressursitõhususe ja toorainega seotud probleemidele. Olulisel kohal on ka jäätmetega seotu. Loe taotlusvoorude kohta täpsemalt siit

25. juunil avanesid ERA-NET RUS Pluss teadusprojektide konkursid 

Konkursi rahastamisel osaleb kakskümmend teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Austria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Šveits ja Türgi). Eesti Teadusagentuur panustab konkurssi 100 000 eurot. Projektide kestuse minimaalne aeg on 24 kuud, maksimaalne 30 kuud. Avatud on ka partneriotsingu platvorm, kus potentsiaalsed taotlejad saavad otsida sobivaid partnereid. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. september 2014. Rohkem infot leiate siit 

  Tomatist valmistatud toidu pakend

Teadlased kasutavad ainet, mis on valmistatud töödeldud tomatite kestadest, et muuta toidu pakendeid tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. BIOCOPAC uuris tomati jäätmeid, püüdes leida universaalset lakki mille saaks kohaldada metalliga (purgikaaned) ja mida saab kasutada tootmisliinidel. Peamine komponent on biopolümeeri "kutiin", mis oli saadud tomati väliskestast. Loe leiutisest lähemalt siit

Doktoritöö: rafineerimata glütserool on lüpsilehmadele sobilik söödalisand

26. juunil toimus Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Marko Kassi väitekirja „Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile“ kaitsmine. Uurimistöö tulemustest selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel, suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosi sisaldusele. Uurimistulemused näitasid, et odrajahu osaline asendamine rohusilol baseeruva täisratsioonilise segasööda toorglütserooliga ei mõjutanud ebasoodsalt vatsa keskkonda ega koresööda efektiivsust lõhustuvusele. Läbiviidud uurimistööst selgus, et biodiisli tootmise kõrvalsaadus toorglütserool, on sobiv söödalisand lüpsilehmadele suukaudsel manustamisel uuslüpsiperioodil kui ka täisratsioonilise segasööda koostises ning ei oma negatiivset mõju piimatoodangule ja ainevahetusnäitajatele, arvestades siinset söötmis- ja pidamispraktikat.

Innovatiivsed chia-seemnetega energiageelid

Fit Brands on Suurbritannias turule toonud täielikult naturaalsed HÜMA energiageelid, mis baseeruvad chia taimel, mida peetakse nn supertoiduks. Chia seemned on tuntud ka, kui indiaani jooksjate toit ja seda kasutas energia saamiseks ka Mehhiko Tarahumara indiaani hõim. Uued geelid on looduslikud, hästi tarbitavad, hea maitsega, gluteenivabad ja taimetoitlastele sobilikud. Geeli koostisosadeks on puuviljapüree, aurutatud mahl, filtreeritud vesi, pruuni riisi siirup, chia seemned, sidrunhape ja meresool. Loe lähemalt siit


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo