UUDISED

ERR: Keedumuna on võimalik taas vedelaks muuta

Carolina Ülikooli Irvine'i (UCI) uurimisinstituudi teadlased koos Austraalia kolleegidega on leidnud viisi, kuidas muuta tahkeks keedetud munavalged taas vedelaks. Eile ajakirjas ChemBioChem ilmunud artiklis kirjeldavad nad moodust, mis võimaldab muna kuumutamisel kokku käkerdunud proteiinid taas üksteisest eraldada, muutes munavalge taas vedelaks.

Pealtnäha veidral avastusel võib aga olla täiesti praktiline rakendus biotehnoloogias ja toiduainetööstuses. Avastuse võimalik rahaline kasu, kui see rakendust leiab, või ulatuda miljarditesse eurodesse. Valgumolekulidel on teaduses kümneid eri rakendusviise, kuid need kipuvad sageli üksteise külge takerduma ning moodustama ebasobivaid struktuure. Teadlased on püüdnud ammu leida viisi, kuidas valgumolekule teineteisest eraldada, et nende algset vormi taastada.

UCI keemia, molekulaarbioloogia ja biotehnoloogia professor Gregroy Weiss rääkis, et nad on selle viisi leidnud. Väga lihtsustatult näeb see protsess välja nii, et munavalge 20-minutilise kuumutamise järel 90 kraadi juures lisatakse sellele kusihapet, mis lahutab munavalge selle üksikosadeks. Kuna pikad valgumolekulid siis veel omavahel puntras ja väändunud, kasutatakse nende algse vormi taastamiseks kesktõmbejõudu ehk lihtsalt öeldes vurritamist.

Artikli autorid usuvad, et meetod tõotab suurt läbimurret tööstuslikus valgutootmises. Näiteks kasutatakse praegu ravimitööstuses antikehade tootmiseks väga kalleid hamstri munarakke. Kui nende asemel oleks võimalik kasutada munast või Escherichia coli-st ehk soolebakterist kiiresti ja odavalt toodetavaid proteiine, võimaldaks see säästa biotehnoloogia vallas säästa aastas ligikaudu 140 miljardit eurot. Meetodit oleks võimalik kasutada ka näiteks piimatööstuses juustu tootmisel.