EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tutvustus - I osa "Teabelevi korraldamise praktikad"

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
19. detsember 2019. a

TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2018. aasta aprillist 2019. aasta lõpuni.

Uuringu eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele.

Uuringusse kaasati Eestis tegutsevad põllumajandustootjad, toidutöötlejad, erialaorganisatsioonide esindajad, teadmussiirde komisjoni liikmed, konsulendid, koolitusi korraldavate asutuste esindajad, sh õpetajad ja õppejõud. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Tulemusi avaldame osade kaupa.


Teabelevi korraldamise praktikad

Teabelevi korraldusel ja nõustamissüsteemidel on olnud Euroopas pikk traditsioon ja laialdane ulatus. Aastaid on nii Eestis kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt (grupiüritused, täienduskoolitused ja massi-meedia). MAK 2014–2020 rahastamisperioodil võeti kasutusele uus termin: teadmussiire (knowledge transfer), mis hõlmab ka nõuandetegevust.

Teooriates vastanduvad teineteisele riiklik ja eraalgatuslik nõuandesüsteemi mudel, peamiselt lähtuvalt organisatsiooni juriidilisest staatusest (ülikool, tootjate ühendus vmt), kuigi seda jaotust on püütud tõlgendada ka peamise rahastamise allika alusel. Uuringu meeskonnal ei ole infot ühegi riigi kohta, kus nõuande- või teabelevisüsteemi mingil määral ei toetata – kas püsivalt või erinevate pro-jektide ja tellimuste kaudu.

Praktika maailmas

1990.-ndatel kasutati maailmas paralleelselt kahte terminit, mida on eesti keelde erinevalt tõlgitud.

Advisory System tähendas justkui nõustamissüsteemi peamiselt individuaalnõuande kontekstis. Extension System tähistas teabe levitamist vähem personaalse info edastamisena, grupi- või massi-kommunikatsioonina (nn extending information to wider target). Nende väljendite kasutamine tulenes siiski vaid riikide erinevatest rahastamismudelitest, erinevatest kultuuriruumidest ja keelekasutusest.

Teaduslikes töödes defineeritakse terminit agricultural advisory system laias tähenduses, mis hõlmab kõikvõimalikke institutsioonide kogumit, mis toetasid põllumajandustootmisega seotud inimeste tegemisi, lahendasid probleeme ning pakkusid nõuannet ja oskusteavet nii tehnoloogiate kui heaolu kohta. Nii advisor kui extensionist on tegelenud kõigi info edastamise meetoditega, niisamuti on koolitajad ja teadlasedki tegelenud teatud määral üksiktootjate konsulteerimisega. Nõuandesüsteem hõlmab alati nii individuaalset nõustamist kui koolitamist ja muid teabe levitamise meetodeid. Erinevatel ajajärkudel on vaid eelistatud erinevaid meetodeid.

Erinevate riikide nõuandesüsteemid on tundnud vajadust omavahel praktikaid jagada ning loodud on ülemaailmsed võrgustikud AIAEE (Association for International Agricultural and Extension Education peakontoriga Ameerika Ühendriikides) ja GFRAS (Global Forum for Rural Advisory Services). Lisaks tegutseb 17 regionaalset võrgustikku maailmajagude kaupa.

Soovitused teabelevisüsteemi arendamisel ei ole aastate jooksul palju muutunud:

  • Keskendumine parimatele praktikatele – Ühte head lahendust pole olemas, tuleb arvestada osapoolte vajadusi ning õppida senistest ebaõnnestumistest. Parimate praktikate lähenemisviis arvestab kohalikke ja traditsioonilisi teadmisi samavõrra kui teaduse tulemusi.
  • Mitmekesisuse omaksvõtmine – Nõuandesüsteemid koosnevad paljudest komponentidest, maailma erinevaid nõuandesüsteeme jagatakse tinglikult riiklikeks ja eraalgatuslikeks. Eraalgatuslikke süsteeme hinnatakse tootjate jaoks kasulikumateks oma erinevate lähenemistega vastavalt tootjate huvidele (teenused on kallimad), samas kui riiklikud süsteemid keskenduvad niši-sihtgruppidele, keskkonnakaitse ja toiduohutuse teemadele ja rõhutavad oma erapooletust.
  • Kaasavate meetodite kasutamine – Kaasavad tehnikad töötavad, kui on selge osapoolte vastu-tus tegevuste eest – peab olema selge, kelle vajadustest lähtutakse (kui klient maksab, tegelevad teenusepakkujad rohkem kliendi vajadustega kui enda võimekusega).
  • Võimekuse arendamine – Võimekust võib defineerida kui võimet toota tulemusi, ennast ülal pidada ja uueneda. Võimekuse areng on vajalik nii individuaalsel kui organisatsiooni ja süsteemi tasandil.
    Nii nõustajad kui teabelevi teised osapooled (koordinaatorid, teadlased, jne) vajavad lisaks tehnoloogilistele teadmistele ka oskusi arutelude juhtimiseks, ettekannete tegemiseks, osapoolte julgustamiseks tagasilöökidega toimetulekul ja tootjate omavahelise õppe korraldamisel. Organisatsioonid vajavad nii kitsa valdkonna spetsialiste kui laiema vaatega nõustajaid ning koostööd haridustöötajate ja teadlastega. Süsteemi arengu takistusteks võivad olla jäigad protseduurid ja juhtimisstiil, õppida on nii teadussaavutustest kui kohalikest praktikatest.
  • Stabiilse institutsionaalse toetuse tagamine – Jätkusuutlik teabelevisüsteem vajab riigi pühendumust ja stabiilset rahastussüsteemi. Praktika on näidanud, et projektipõhine lähenemine aitab lahendada vaid lühiajalisi probleeme (nt põud) ja need projektid on pigem hajutanud tähelepanu vajaduselt tugevdada süsteeme. Poliitiline/riiklik tahe toetada on võtmeküsimus süsteemide elujõulisusele.

Juba 2004. aastal avaldatud teadustöös hoiatati, et kuigi nõuandesüsteemis võiks tasuliste teenuste hulk olla suuremgi kui arvatakse turule sobivat, tuleb tasuliste teenustega olla ettevaatlik – nõuandeteenistuse täielik erastamine ei ole jätkusuutlik ega ka põllumajandustootjatega arvestav. Ka hilisemad uuringud näitavad, et kui riik vähendab nõuandesüsteemi toetamist ja tootjad ise ei võta süsteemi samaväärselt üle, siis nõustajad reageerivad ühel viisil neljast:

  • kõrgemate teenustasude kogumine tootjatelt;
  • keskendumine "jõukamatele" klientidele; 
  • grupinõustamise ja koolituste osakaalu suurenemine;
  • tegutsemine "kel janu, sel jalad" printsiibil ehk ettevõtja probleem on tema enda mure.

Allikad:  

  1.  Alex, Gary; Byerlee, Derek; Helene-Collion, Marie; Rivera, William. Extension and rural development: converging views on institutional approaches? (English). Agriculture and Rural Development discussion paper; no. 4. Extension. Washington, DC. World Bank, 2004.
  2. Building knowledge systems in Agriculture. Position paper, June 2012 GFRAS
  3. Birner, Regina; Davis, Kristin jt. A Framework for designing and analyzing Pluralistic Agricultural Advisory Services. Article in The Journal of Agricultural Education and Extension. December 2009
  4. Davis, Kristin Agricultural Extension and Education for the Future, ettekanne 18.–21. juuni 2019 konverentsil "24th European Seminar on Extension (and) Education"
  5. Swanson, Burton. Global review of Good Agricultural Extension and Advisory Service Practices, FAO, 2008
  6. Terblanche, S.E. Advancing Agricultural Knowledge: Improving the Professionalism of Rural Advisory Services. GFRAS: Lausanne, Switzerland. 2017


Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid 

August 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
Märka LEADERit 2.0 VIDEKONKURSI videod
EUROOPA VÕRGUSTIK: Otsitakse eksperte maaelu pikaajalise visiooni #rural2040 töögruppi
Märka LEADERit 2.0 Rahva Lemmiku valimine lõppenud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Piirkonna areng (1)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Koostöö ja kaasamine (2)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Uuenduslik (3)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Keskkonna- ja kliimasõbralik (4)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Parimad LEADER rahvusvahelised koostöö projektid (6)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER suveseminar
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi "Märka LEADERit 2.0" tunnustusüritus

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo