UUDISED

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused, VI osa - meetmed

 TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid. 

Avaldame tulemusi osade kaupa.

Teadmussiire Eestis 

Nõuanne on üks kallimaid teadmiste edasiandmise viise, levinum teadmussiirde meetod on infopäevade ja koolituste korraldamine ning materjalide väljaandmine. 

Põllumajandustootjatele suunatud infopäevade ja koolituste toetamist nimetati algusaastatel grupinõuande toetuseks, valdavalt pn lähtutud vajaduste jaotamistest kas maakondlikeks või üleriigilisteks. Katsetatud on erinevaid projektikonkursse (1998–2001) ja taotlusvoore (2002–2019) ning hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtteid (nt maakondlike vajaduste otsustamine maavalitsuste eestvedamisel; makseasutuse piirkondlike büroode abiga). Alates rahastamisperioodist 2004–2006 on põllu- ja maamajanduslike koolituste korraldamist ja teabematerjalide väljaandmist toetatud kahetasandiliselt: maakondlikud ja üleriigilised tegevused. MAK 2014–2020 perioodil lisandusid teadmussiirde pikaajalised programmid (PiP), mis hakkasid koondama üleriigiliste tegevuste taotlusvoorudesse esitatud tegevusi.

Enamasti kirjeldatakse teabe leviku korraldust institutsioonide või toetusmeetmete kaudu.

Perioodil 2014–2020 on otseselt põllu- ja maamajanduslikku teadmussiiret, sh nõustamist mõjutavaid MAKi meetmeid kaks:
• Meede 1: Teadmussiire ja teavitus;
• Meede 2: Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused

Kaudsemalt mõjutavad teabelevi süsteeme ka paljud muud meetmed ja tegevused:

• MAKi meetme 16 „Koostöö“ osad Innovatsiooniklaster (M16.0) ja Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, sh Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad (M16.2/16.1) eelkõige koostöövõrgustike tegevuse, teadmiste loomise ja projektitulemuste levitamise poolest;
• MAKi investeeringumeetmed eelkõige toetuste nõuete selgitamise vajaduse osas;
• MAKi lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise toetus eelkõige võrgustike moodustumise osas;
• MAKi keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu ja mahepõllumajanduse meetmed taotlejatele kohustuslike koolituste kaudu;
• kohalike tegevusgruppide (LEADER-tüüpi meede) ja tootjarühmade tegevused liikmete koolituste kaudu;
• riiklik maaeluvõrgustik üldsuse ja toetusesaajate teavitamise tegevuste kaudu;
• erialaorganisatsioonide omavahenditest või sponsorite toel korraldatavad infopäevad ja konverentsid;
• tootmissisendeid müüvate või kokku ostvate ettevõtete tooteid tutvustavad esitlused ja konverentsid;
• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja maakondlike arenduskeskuste poolne nõustamine, mentorlus, koolitused, konverentsid (peamine puutumus mittetulundusühingute ja toiduainetööstuse valdkonnas);
• SA Erametsakeskuse kaudu rahastatud nõustamine, koolitused jm (metsanduse valdkonnas);
• Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu rahastatud koolitused ja teavitustegevused;
• Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik koolitustellimus ja täienduskoolitused Euroopa Sotsiaalfondi toel kutseõppeasutustes või kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides;
• Eesti Töötukassa pakutav tööturukoolitus ning ettevõtte alustamise toetusega.

Võrreldes rahastamisperioodiga 2007–2013 on perioodil 2014–2020 teadmiste levitamisele ja innovatsioonile kavandatud oluliselt rohkem vahendeid. ELi liikmesriikide (EU-28) keskmisena moodustab kolme meetme (Teadmussiire, nõuanne, koostöö) suhe kogu MAKi eelarvesse 3,63% ning Eesti puhul moodustas osakaal 4,44%. Kõige rohkem panustavad innovatsiooni edendamisse Malta 8,91% ja Holland 6,52%.

Maakondlike tegevuste taotlusvoorude eelarvejaotuse aluseks on muuhulgas piirkonnas ühtse pindalatoetuse taotlejate arv. Piirkondlike erisuste olemasolu on mõistetav, samas on mitmeid tegevusi, mida korratakse mitmetes maakondades (nt lambakasvatuse uuemad suunad ja tegevustel osalejaid on napilt) ning maakondlikul hindamiskomisjonil puudub ülevaade lähikonnas toimuvast. Taotluste ja elluviidavate tegevuste hulk sõltub piirkonnas tegutseva koolitaja aktiivsusest ja spet-sialiseerumisest (nt ehitusseadustik).

Üleriigiliste tegevuste puhul toimub taotluste konkureerimine viie valdkonna vahel, sh ettevõtete majandamise valdkond sisaldab väga eriilmelisi taotlusi. Aastate viisi on konkureerimine valdkonniti erinev, tõenäoliselt sõltuvalt sellest, millised on olnud ootused PIPi rakendumisele.

Teadmussiirde pikaajalisi programme on rakendatud kaheksas valdkonnas (toiduohutus, taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus, mahepõllumajandus, põllumajanduspoliitika, ühistegevus, suurand-med). PIPi aruannete kohaselt on tegevusi tulnud järgmisesse kalendriaastasse üle viia peamiselt koolituste lektorite või kirjalike materjalide autorite puudusel. 

Joonis. Teadmussiirde tegevuste toetamise (väljamaksete) maht 2009–2018 

Koolitustegevusi on MAKi abiga korraldatud märgataval hulgal  ning soodsalt, kui võrrelda kulutusi osalemiste arvuga. Enim täienduskoolitusi on toimunud taimekaitse, põllumajandusloomade heaolu ja toiduohutuse valdkondades, kus koolituse korraldamise nõue tuleneb seadusest või toetuse tingimustest.

Joonis. Teadmussiirde tegevuste jaotus osalemiste, kalendripäevade ja makstud toetuse võrdluses

MAKi toetusel korraldati 50% koolitustegevuste kalendripäevadest infopäevadena, kus osales 60% kõigist osalejatest ning keskmine osalejate arv infopäeval oli 31,5 isikut. Täienduskoolitused moodustasid 29% kõigist kalendripäevadest, keskmine osalejate arv 19 isikut ehk 11% kõigist osalejatest. 

Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid