EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 7/2020 (32)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
17. juuni 2020. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Veiste nuum Iirimaal

Eduka vasika üleskasvatamise põhiaspekt on tagada soovitud päevane juurdekasvu. Kui veise juurdekasv on puudulik, võib see põhjustada viivitusi realiseerimisel või jõusööda vajaduse nuuma lõpus enne tiinestamist. Mõlemal aspektil on negatiivne mõju tootmiskuludele.

Kõik Iirimaa Green Acres Calf to Beef programmis osalevad põllumajandusettevõtted jälgivad tulemusi, kaaludes loomi vähemalt kolmel korral kogu aasta jooksul – karjatamisperioodi alguses, keskel ja lauta toomisel. See majandamistava annab täpse hinnangu loomade jõudluse kohta ja toob esile võimalikud puudused rohumaade majandamisel või loomade tervise kavades. Lisaks võimaldab see teha teadlikke otsuseid jõusööda vajaduse osas ja millal loomi realiseerida.

Shane Cranny Co. Carlow'st korraldas esimese kaalumise 22. veebruaril ja teise 28. mail. Shane'i eesmärk on realiseerida võimalikult palju loomi enne 24-kuu vanuseks saamist karjatamisperioodi lõpuks sügisel. Selle saavutamiseks peavad loomad 20. oktoobril kaaluma ~ 630 kg, mis tähendab ~ 500 kg eluskaalu saavutamist 28. maiks.

Huvitav oli see, et need pullikud, kes saadeti karjamale 2. märtsil, võtsid päevakeskmisena juurde rohkem kui need, kes saadeti karjamaale aprilli keskel. Farmer oleks heameelega saatnud ka teise karja rohumaadele varem, kuid seda ei võimaldanud rohuvaru ega ilmastik. 28. maiks oli juurdekasv mõlemal grupil sarnane. Vasikate keskmine sünniaeg oli 29. oktoober ja nad kaalusid veebruaris 119 kg. 

Loo allikaks Iiri põllumajndusportaal AgriLand


Kes on Kratid?

„Kratt muudab meie maailma rohkem kui ükskõik milline teine innovatsioon sellel sajandil.” – Ott Velsberg, Eesti riigi andmete juht

Miks räägitakse täna Eesti folkloori kuuluvatest olenditest? Kaasajal on kratt defineeritud kui „tarkvaralisel algoritmil põhinev tehisintellekti süsteem, mis on autonoomne, õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese tehtavaid toiminguid.“ Kratt suudab algandmete põhjal öelda, mis juhul on tegu erijuhtumiga ning sellega peaks edasi tegelema inimene. Praegu on paljude inimeste suur osa tööst rutiinne tegevus (andmete menetlemine, sisestamine) ning päris inimese sekkumist ja otsuseid vajavaks tööks jääb vähe aega ning mõtteressurssi. Kratt aitab neid erijuhte välja peilida ning inimesed saavad rohkem ressurssi pühendada just sekkumist vajavatele tegevustele. 

Loe edasi: artiklit 22. mail 2020 toimunud veebiseminarist


Õppimine eelmiste MAKide kogemustest

2007. aasta ühise põllumajanduspoliitika määruse sätted põllumajanduslike nõuandesüsteemide (Farm Advisory System – põllumajanduslik nõuandesüsteem) kohta olid Euroopa Komisjoni esimene katse kehtestada nõuandeteenuseid käsitlevaid määrusi, mida kohandati 2014. –2020. aasta jaoks liikmesriikide tasandil. Praegusel perioodil arutatakse ja kavandatakse kõigis ELi liikmesriikides nõuandepoliitika üleminekut FASilt  AKISele (Agricultural Knowledge and Innovation System - põllumajanduslik innovatsiooni ja teadmiste süsteem). Kehtestatav AKISe strateegia moodustab osa iga liikmesriigi 2020. aasta järgsetest ÜPP strateegiakavadest.

Uue AKIS poliitika eesmärk on kaasata kõik nõustajad võimalikult palju uuenduslike teadmiste genereerimisse ja levitamisse ning tugevdada kõigi teadmussiirde osalejate sidemeid ja suhtlust riiklike (ja piirkondlike) AKISte raames. 2020. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas on liikmesriikidel kohustus katta oma nõustamisteenustega väga laiad mõõtmed (majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkond) ning anda nõustajatele ajakohast teavet, mida on arendanud teadus - ja innovatsioon.

„Nõuannete kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid integreerima nõustajad põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemidesse (AKIS), et oleks võimalik pakkuda ajakohast teadus - ja innovatsioonialast, tehnoloogilist ja teaduslikku teavet”.

Loe artiklit edasi SIIT


Nõuandetoodete ülevaade

Digitaalsed nõuandetooted (Digital Advisory Tool, DAT) on tehnoloogiad, mis võimaldavad koguda, analüüsida ja jagada andmeid/teavet põllumajandustootjate ja nende nõustajate vahel. Termin „DAT” hõlmab arvuti- ja mobiiltelefonirakendusi ja -teenuseid, nendega seotud tagavaraandmebaase ja andmeedastustehnoloogiaid ning muid vahendeid ja kohandatud tööriistu. Need võivad olla eraldiseisvad, kasutamiseks üksikutel seadmetel või olla ühendatud veebi kaudu.

DATside näited leiad projekti FAIRshare veebilehelt https://www.h2020fairshare.eu/ 
Veebileht on Chrome brauserit kasutades automaatselt tõlgitav. 

Kui tead nimekirja sobivat tehnoloogiat, jaga seda ka projektiga.


Teadmussiirde uuring (osa 11):  soovitused: koolitussüsteem ja koolitajad 

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2019. aasta lõpuks. Avaldame tulemusi osade kaupa.

Eestis korraldatavaid koolitusi on piisavalt palju, mistõttu on aeg-ajalt probleemiks grupi täituvus (minimaalne osalejate arv 10). Väga spetsiifilistes teemade puhul ongi sihtgrupp nii väike, et tegevus pole abikõlblik. Koolitajad eelistavad tegevusi korraldada enda töökoha lähedal, mistõttu Eesti äärealadel (ja külades) korraldatakse infopäevi harva ning nendele tuleb ette regist-reerumata osalejaid optimaalsest tunduvalt rohkem. 

Tootjad hindavad kõrgelt õpiringide, ettevõttekülastuste ja esitlustegevuste elluviimist. Õppereisid soodustavad koostööd ja ühistulist tegevust. Taimekasvatuse teemadel toimub palju teabevahetust põllupäevadena ning populaarseks muutumas on nn põllujalutuse vorm. Koolitustegevuste sihtgrupiks peetakse valdavalt ettevõtete juhte või juhtimistasandit (agronoom, tootmisjuht jmt), spetsiaalselt töötajatele tegevusi ei korraldata. 

Mitmete tegurite mõjul (teadmussiirde tegevuste toetamine, tasuta haridus, agroäride poolt ning organisatsioonide liikmetele nn tasuta ürituste korraldamine) ei olda valmis koolituste osalustasusid maksma. Tihti on ka koolituste korraldajad toetustest sõltuvad, sest nende majandustegevus on üles ehitatud regulaarsetele toetustele ning toetuse mittesaamisel satuvad organisatsioonid raskustesse.

Puudus on õpetamisoskustega lektoritest ja head lektorid on ülekoormatud. Vajaka jääb nii lektorite praktilistest kogemusest uute tehnoloogiate osas kui esinemisoskustest. Lektorite väljaõppe korraldamine on problemaatiline küsimus ja väljaõpet on keerukas tagada. Levinud on arusaam, et heaks lektoriks on võimatu õppida, see on kaasasündinud omadus.


LÜHIDALT 

 Innovatsiooni Portaal. SmartAgriHubs on programmist Horisont 2020 rahastatav projekt (2018-2022), mille eesmärk on innovatsiooni ökosüsteemi edendamise kaudu aidata kaasa Euroopa põllumajandus- ja toidusektori digitaliseerimisele. Osana projektist on loodud Innovatsiooni Portaal (ingl Innovation Portal), mis koondab digiinnovatsiooni keskuseid ja kompetentsikeskuseid, infot koolituste kohta ning materjale. Platvormiga on seotud ka foorum.
Loe artiklit edasi: SIIT

 Statistikablogi - Eestimaa on aina mahedam. Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem. Loe edasi SIIT

 Mais 2020 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 81. number

  • põllumajandusettevõtete väikesemahulised biogaasijaamad 
  • Biomajanduse tehnoloogiate ühisalgatuse taotlusvoor. EL-i tehnoloogiate ühisalgatuse „Biotoormel põhinevad ettevõtted“ 2020. aasta projektikonkurss kuulutati välja 15. aprillil. Konkursil on neli strateegilist suunda: toormaterjal, protsess, tooted ja turule viimine. SIIT leiad materjale, mis aitavad projektitaotlusi ette valmistada, sealhulgas taotlusvooru trükis, 2020. aasta tööplaan – sisaldab teemade täpseid kirjeldusi – link Avatud päeva tulemustele, link partnerlusplatvormile jpm. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. september.
  • Ajakiri Agrinnovation - tähelepanu keskpunktis on ringbiomajandus. MEELDETULETUS: ajakirja kuuendas väljaandes on rubriik võimalustest ringbiomajanduses. Sealt leiab projekte nagu „AgriMax : saagi- ja toidujäätmete muutmine biotoodeteks“ (BBI ühisalgatus); Itaalia EIP-töörühm FLAMBE, mis arendab sigade sõnnikust taastuvenergia ja mulla tervist parandavate väetiste tootmist; Horisont 2020 mitme-osapoolega projekt AgroCycle, mis tegeleb põllumajandus- ja toidusektori jäätmevoogude kasutamisega. Lae ajakiri alla.

  Ilmus projekti EURAKNOS uudiskiri number 12. Uudiskirjas tutvustatakse EURAKNOS tegevusi ja teisi temaatilisi võrgustikke. 
Projekti EuroSheep eesmärk on luua jätkusuutlik  rahvusvaheline võrgustik, mis keskendub lambakasvatuse kasumlikkusele tervise ja toitumise kaudu. Võrgustiku eesmärk on ergutada teabe vahetamist lambakasvatajate ja huvirühmade seas. EuroSheep kaasab põllumajandustootjaid, põllumajandustootjate organisatsioone, teadlasi, koolitajaid, loomaarste ja nõustajaid. EuroSheep edendab võrgustumise jaoks korraldatavates töötubades n-ö ühisinnovatsiooni lähenemist. 

---------------------------------------

►Vaata järele 11. juuni 2020 on-line infotundi: "Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusmeetmed"

Kontrolli sündmuste toimumist pikk.ee kalendrist 

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub pühapäeval 19. juulil 2019, kuid ka sel aastal on võimalus avada taludel oma uksed ka laupäeval 18. juulil, seega on üritus kahe-päevane!  www.avatudtalud.ee 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival meelitab poriseid ilmasid nautima
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 25. september 2020 (12/2020)
MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS INNOVATSIOONIKLASTER: Innovatsioonitegevus „Innovatiivse mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine, kõrge lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks“
LÄÄNE ELU: Kersti Kaljulaid: kes on tuulepargi vastu, tulgu Virtsu
MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS INNOVATSIOONIKLASTER: Innovatsioonitegevus „Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste välja töötamine verdimevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses"
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Külastussündmus "Maal elamise päev"
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeva avastart (VAATA ÜLEKANNET)

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo