MAA HÄÄL (1936): Taluperemees hindab konsulenti

Kirjaviis muutmata

Inimene, kes kunagi pole kodus. Põllumehe suhtumine enda nõuandjasse. Konsulendi erikaal maaühiskonnas tõuseb.

Instruktoriks nimetati wanasti seda meest, kellelt edumeelsemad põllumehed wõisid küsida nõu majapidamise parema korraldamise otstarbel. Wäga kättesaadaw see nõuandja neil aegadel ei olnud, kaugelt tuli teda otsida ja harwa nähti teda külas liikumas. Kui ta juhtuski kuhugile tulema, siis oli juttu ja imestamist kogu külale, et seal ja seal käis „truktor" wõi „tuktor". Ainult üksikud põllumehed wajasid seda keerulise ametnimega saksa, enamus waatas instruktorilt abi otsijale alahindawalt, sest oldi weendunud, et ühes instruktoriga tulewad talusse wõlad ja laostumine. Nii oli see maailmasõjaeelsel ajajärgul.

Nüüd on instruktor oma silti muutnud ja kõnnib ringi sama keeruka   k o n s u l e n d i   nime all. Nähtawasti on maamehed selle nime paremini ära õppinud, sest konsulent on maal nüüd hoopis tarwilikum ja tähtsam mees kui wanasti instruktor.

Tänu wiimasel ajal tehtud ümberkorraldustele on konsulent maaühiskonnas muutunud üheks tähtsamaks teguriks.

Juba konsulentide arm tõstab nad wäljapaistmale kohale. Otseselt maal ja kontaktis põllutöökojaga töötawaid konsulente on ettenähtud 72, s. t. iga põllutöökoja konwendi juures üks, nimetusega maatulunduse konsulent. Praegu on mõni koht meel waba, kuna pole leitud tarwilikkude kogemustega inimesi. Teiseks on põllumajanduslikkude organisatsioonide juures tööle rakendatud 38 nõuandjat. Ka nende arw suureneb edaspidi. Lisaks on weel erialade konsulendid, mitme konwendi peale üks mees. Nii et põllumehe õpetatud nõuandjate pere tõuseb tublisti üle 100.

Kuidas põllumees suhtub enda nõuandjaisse? Osalise wastuse sellele annawad wiimasel ajal peetud konwentide koosolekud. Selleks ajaks konsulendid olid koostanud töökawa aktuaalsete põllumajanduslikkude küsimuste kohta oma piirkonnas. Need kawad kanti ette konwentide koosolekutel ja arutati seal läbi. Kawnd wõeti pikalt-laialt arwustamise alla ja konwendi liikmed, kohapealsed silmapaistmamad põllumehed, ütlesid oma sõna, mis oli üldiselt pooldaw ja tunnustaw.

Konsulendi „wäljanaermist" pole kuulda olnud, waid põllumehed on talle kõikjal kawade läbiwiimiseks kaasabi pakkunud.

Et konsulenti maal hinnatakse, näitab ka see, et nõuküsijad seisawad konsulendi ukse taga sõna tõsises mõttes sabas. Konsulendid on töösse seewõrra uppunud, et peagu ükski neist pole saanud kasutada neile seadusega lubatud 1-kuulist puhkust.

Kõige rohkem nõuküsijaid on maa wiljakuse tõstmise alal.

Wäetise-küsimused, maaharimiseriistad ja põllutöömasinad -- need on alad, kus maamehel nähtawasti kõige rohkem küsida. Ilma konsulendi nõuandeta ei taha jääda ka need, kes kawatsewad ehitada uut karjalauta wõi soetada paremat seemnesorti. Eriti wäetise küsimuses leiwad põllumees ja konsulent kergesti ühise arusaamise, sest konsuleudid propageeriwad nüüd laudasõnnikut, mis on ka maamehe arusaamisele kõigiti wastn wõetaw. Wiljaseemne hankimisel konsulendid organiseeriwad ühistellimisi, mis näitawad neid jällegi kasulikust küljest.

Kõigi selle tagajärjel konsulent on alati lennus. Kes tahab seda meest näha oma talus, see peab 2—3 nädalat ette tellimise ära andma. Ja kui konsulent kord tallu läheb, ega ta sealt nii pea enam wälja pääse. Eriti siis, kui on tegemist maaparanduse ja uudismaade küsimustega, tuleb läbi mütata need kõige pehmemad kohad talu piirkonnas.

Teadagi, ega põllumees igakord pimesi ei talita konsulendi näpunäidete järgi.

Põllumehel endal on mõttes terwe kawa peensusteni läbi kaalutud ja tahab nüüd kuulda ka õpetatud-mehe arwamist. Ja kui nõuanne ta kawasse ei sobi, siis ta jääb oma arwamise juure.

Uks päew nädalas on konsulendil büroopäew ta korteris, kuhu ilmuwad nõuküsijad sellistes asjades, mis ei waja kohale sõitu. Suure töökoorma pani konsulendile peale uudismaade harimise aktsioon. Igasse tallu, kus haritakse uudismaad preemiatega, peab konsulent sõitma kaks korda. Ja tänawu künti üles 10.000 ha uudismaad. Liiklemiswahendid sealjuures on kehwad -- ainuüksi jalgratas. Tehti katset wõimaldada konsulentidele mootorrataste ostmist ilma sisseweo tollita, kuid ei antud luba.

Peale nõuande maatulunduse aial konsulendil lasub leegion muid ülesandeid: ta walwab, et põllumehe ühistegelised asutused töötaksid korralikult, juhib aiandusringe ja maanoorte organisatsioone (wiimaseid on üle 300); konsulent on ikalduskahjude komisjoni esimees, maakorralduse kom. liige, maapanga laenude abil tehtawate maaparandustööde ülewaataja jne. jne.

Kõik see näitab, et konsulent on nii tihedalt seotud kogu oma ümbruse eluawaldustega, et waewalt midagi saab toimuda ilma temata. Ja würstlikku tasu ta selle eest ei saa: nüüdsete kõrgendatud- normide juures on ta palk 110—130 kr. kuus. Kõrgema haridusega inimese kohta seda pole palju.

Kas konsulendid on küllalt asjatundjad täitma nii mitmekesiseid ülesandeid?

Et iga nõuanne läheks alati märki, selle eest ei julge wastutada ka nõuandekorralduse juhid ise. Omal ajal kiruti konsulente, nagu oleksid nad talumeestele laenusid kaela sokutanud, mis kriisiaegade saabudes said poomisenööriks.

Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja hra. Käbin lausub selle kohta: „Olin ise tol ajal instruktor, ja kui ma ka soowitasin mõnele põllumehele, et ära tee laenu, siis ei hoolitud sellest. Laenu pakuti ja wõeti ka, sest inimesed olid töö hoos. Ja kui ma oleksingi wõinud ütelda ajal, kus wõi kilo maksis 3 kr., et mõne aasta pärast langeb wõi hind 60 sendile, kes oleks siis mind uskunud? Ja ega see raha, mis tol ajal laenati, pole tuulde wisatud. Tehti tööd, ja nüüd on kergem edasi ehitada."