Projektil on 24 osalejat (Keenia, Palestiina ja Euroopa riigid) ja projekti koordineerija on James Hutton’i Instituut Suurbritannias.
Aastaks 2050 on kasvava inimpopulatsiooni äratoitmiseks põllumajandustoodangut vaja suurendada 60%. Tänu põllukultuuride aretusele ja põllumajandustootmise sisenditele 1950-ndatel aastatel saavutatud kiire tõus põllukultuuride saagikuses on jõudmas oma platooni. Küsimus ei ole aga ainult rohkema toidu kasvatamises. “Eelkõige on küsimus selles, et kuidas kliimamuutus võib tulevastel aastatel mõjutada põllukultuure ja kasvuperioode,” ütles Alison Karley, agroökoloogia teadlane James Huttoni Instituudist. “Samuti on vaja tootjatel arendada välja viisid, kuidas toota jätkusuutlikumalt, mis tähendab vähemat väetiste ja pestitsiidide kasutamist ja tuginemist rohkem põllukultuuride mitmekesisusele.
Kuigi esimesel pilgul võib see tunduda nagu “võimatu missioon”, proovib teadlasi, põllumajandustootjaid ja teisi huvirühmi ühendav DIVERSify projekt segaviljeluse arendamise kaudu leida võimalikke lahendusi. (Segaviljelus (intercropping, ‘plant team’) - eri põllukultuuride kooskasvatamine.)
Odra ja põldoa kooskasvatamine.
Projektil on 6 eesmärki: 1) teha kindlaks praegu olemasolev parim praktika segaviljeluseks; 2) määrata kindlaks mehhanismid, mis soodustaks positiivseid taim-taim ja taim-keskkond interaktsioone; 3) arendada välja täiustatud segaviljelussüsteemid ja määrata partneritele kindlaks potentsiaalsed aretuseesmärgid; 4) teha koostööd põllumajandustootjatega, et testida segaviljelust ja selle majandamist; 5) koostada “otsustamise abijuhend” segaviljelussüsteemide valikuks ja agronoomiaks; 6) teha teadmiste vahetamiseks koostööd huvirühmadega.
Hiljuti on teadlased täheldanud, et põllumajandussüsteemid saavad õppida ökoloogiast: liigirikkad looduslikud elupaigad on tihti kõrge produktiivsusega, ressursitõhusad ja vastupidavad keskkonnastressile. Ökoloogilisi printsiipe, millega määratakse taimede tunnuseid ja mehhanisme, mis soodustaks produktiivsust liigirikastes taimesüsteemides, hakatakse kasutama segaviljeluse optimeerimiseks, pakkudes paljutõotavaid lahendusi saagikuse tõusu stagnatsioonile.
Joonis näitab, et eri põllukultuuride juurestiku ulatus on erinev. Lisaks on taimed võimelised muutma oma vee omastamise sügavust vastavalt ümbritsevatele taimedele. See tähendab segaviljeluse suuremat vastupidavust põuale.
Maheviljelusega saadavad hüved
Projekti raames tehti otsest koostööd Euroopa ja Aafrika põllumajandustootjatega ning rajati segaviljeluse katsepõlde, et teha kindlaks segaviljeluse parimad tootmisviisid ja väljakutsed. “Katsed näitasid, et eri liikide kooskasvatamine pärsib umbrohu kasvu, vajab vähem väetist ja tihti on vähem kahjureid ja haiguseid, mis kõik panustavad ilma kemikaalide vajaduseta täiustatud taimekasvatusse”, sõnas James Huttoni Instituudi agroökoloogia teadlane Alison Karley. “Samuti aitab segaviljelus suurendada elupaikade mitmekesisust, pakkudes hädavajalikke ressursse tolmeldajatele ja kahjurite looduslikele vaenlastele, kes on üliolulised agroökosüsteemi toimimiseks.”
Samuti jõuti projektiga järeldusele, et segaviljelusel on tänu efektiivsemale ressursikasutusele potentsiaali toota rohkem saaki, kui igat põllukultuuri eraldi kasvatades.
Üleminek maheviljelusele
Vaatamata selle kasulikkusele ei ole muutused kunagi lihtsad ja maheviljelus kujutab endast väga teistsugust põllumajandusviisi. Selleks, et põllumajandustootjad saaksid aru maheviljelusele ülemineku eelistest ja vajalikkusest, arendati välja mitu kasuliku tööriista ja teadmiste jagamise võrgustiku. Näiteks on tootjatele kasutamiseks loodud CropMIXER juhend, kust saab nõu põllukultuuride kombinatsioonide, majandamise ja sisendite kohta ning InfoHub juhend edasiseks tehniliseks informatsiooniks.
Kuigi DIVERSify projekt on nüüdseks lõppenud, jätkavad teadlased tööd tuginedes projekti tegevustele ja tulemustele. Partnerid tegelevad jätkuvalt segaviljeluse aretuse uurimisega ja teevad koostööd tootjatega, et luua segaviljeluse toodetele väärtusahelaid.
Hodmedod’s (Briti teraviljade ja kaunviljade töötlemisele ja müügile spetsialiseerunud ettevõtte) tooted
Rohkem infot projekti kohta:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles