Projektil on 22 osalejat 13 erinevast riigist (sh lisaks Euroopa riikidele Hiina, Lõuna-Korea ja Tuneesia). Projekti juhtija on Catania Ülikool Itaalias.
Muutuvate kliimatingimustega ja maailma kiirelt suureneva elanikkonnaga, mis hinnatakse 2050 aastaks jõudvat 9 miljardini, on inimkonnal ees katsumus tõsta toidutoodangut vähemalt 70%. BRESOVi visioon on tegeleda selle väljakutsega uurides kolme eri sugukonda kuuluvate taimekultuuride (brokkoli, aedoa ja tomati) geneetilist mitmekesisust ja tõstes nende konkurentsivõimet mahetootmises.
Mahetootmine Euroopas
Mahetootmine on keskkonnasõbralik ja mahetoodete tarbijate hulk Euroopas järjest kasvab. Suureneb ka mahetootmine, aga mitte nii kiiresti. Seega on tõsine risk, et suurenev nõudlus kaetakse jätkuvalt impordiga ja ELi tootjad ei pruugi kasu saada.
Hetkel pole enamik Euroopa mahetootmises kasutatavaid sorte spetsiifiliselt mahetootmiseks aretatud. Tavapõllumajandusel on taimede keskkonnaga kohanemiseks ja nende optimaalse kasvu saavutamiseks rohkem väliseid vahendeid, samas kui mahepõllumajandus vajab aga taimset paljundusmaterjali, mis oleks haiguskindel ja võimeline kohanema erinevate kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega ning spetsiifiliste mahepõllumajanduslike tootmisviisidega. Seega on ülioluline aretada välja mahepõllumajanduseks sobilikke taimi.
BRESOVi projekt
BRESOVi projekt tegeleb kolme erineva sugukonna taimedega: ristõieliste sugukonnast peamiselt brokkoli, aga ka nuikapsas, kaalikas jm, liblikõieliste sugukonnast aeduba ja maavitsaliste sugukonnast tomat. Projekt keskendub just neile, sest need on majanduslikult väga olulised köögiviljad. Geneetilist mitmekesisust uuritakse täiustatud genoomiliste ja fenotüüpiliste meetoditega. Projekt loob eeltingimused taimekultuuride täiustamiseks, mis kiirendab sordiaretuse tegevusi ja kõrge kvaliteedi ja kvantiteediga maheseemnete tootmist.
Katseprojekt Sitsiilias.
Sordid valitakse välja selle põhjal kui tootlikud nad on kasvatades neid keskkonnastresside (nt põud või kuumus) tingimustes ja kui vastupidavad nad on haiguste ja kahjurite suhtes. Lisaks võetakse arvesse meeldivaid tooteomadusi, nagu maitse, välimus ja säilimine. Taimede geneetiline mitmekesisus saab olema kõrge, sest eel-sordiaretuse ja sordiaretuse tarvis uuritakse mitmeid maasorte ja taimede metsikuid sugulasliike. BRESOVis kasutatakse innovaatilist lähenemist, kus taimede kasvu ja mullastikuga paremini sobitumisega seotud vajalike tunnuste otsimiseks tehakse koostööd lõpp-kasutajatega. See lähenemine suurendab ressursi kasutamise tõhusust ja produktiivsust mahepõllumajanduse süsteemides ühendades erinevate geneetiliste allikate kasud parimate põllumajandustavadega.
Katsed aedubadega.
Mahepõllumajandusel on vaja ära kasutada geneetilise mitmekesisuse laia ulatust. Seega, maheviljelusele suunatud sordiaretus peab suurendama geneetilist mitmekesisust, et paremini rakendada taimede genotüüpide suhestumist keskkonnaga, kusjuures ei saa keskenduda ainult põllumajanduslikele tunnustele (nagu saagikus, toote kvaliteet) vaid peab käsitlema ka juurte süsteemi ja risosfääri, ning abiootilisi ja biootilisi tegureid. Kliimamuutuste tingimustes on samuti oluline tõsta vee ja lämmastiku tarbimise efektiivsust ja samuti parandada vastupidavust/tolerantsi kahjurite ja haigustekitajate suhtes.
Maheköögiviljade tarbimine Euroopas kasvab ja BRESOV pakub alternatiivseid võimalusi mahetootjatele, kes praegu sõltuvad taimesortidest, mis pole mõeldud spetsiifiliselt mahetootmiseks. Projekti üldine eesmärk on rahuldada mahetootjate vajadused, soodustades mahetootmiseks sobilike sortide aretamist, võttes arvesse mahepõllumajanduse konkreetsed vajadused ja eesmärgid, näiteks suurendatud geneetiline mitmekesisus, haiguskindlus ja -tolerantsus ning kohalike mullastiku- ja kliimatingimustega kohanemine.
Projekt panustab märkimisväärselt mahetootmise süsteemide arendamisse ja seda saab võtta eeskujuks ka teiste põllukultuuride sortide täiustamiseks.
Rohkem infot projekti kohta:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles