Rohumaad on Euroopa toiduainetega varustamise jaoks üliolulised, aga on palju põhjuseid, miks paljudel Euroopa rohumaid majandavatel tootjatel on raske läbi viia uuendusi. ELi teadlased on välja töötanud meetodi luua lahendusi koostöös põllumajandustootjatega, mis loob ühenduse oma valdkonna praktikute ja teadlaste vahel.
2014. aastal katsid rohumaad 16% kogu Euroopa Liidu maismaapindalast ja nende osakaal Euroopa põllumajandusmaast oli 40%. Tootlikkuse tõstmiseks on põllumajandusettevõtjatel vaja juurdepääsu innovaatilistele lahendustele. Lahenduste pakkumine rohumaade majandajatele on aga raske.
Projekt Inno4Grass teeb koostööd põllumajandustootjatega, et sulgeda innovatsioonilõhe. Selle eesmärgiks on läbi teaduse ja praktika vahelise teadmiste vahetamise avastada ja anda väärtus innovatsiooni võimalustele, mis tõstaks rohumaade tootlikkust.
Rohumaade majandamine sõltub võrreldes põllumaaga palju suuremal määral kohalikest tingimustest. Lahendus, mis ühele farmile sobib, ei pruugi enam vaid 100 km kaugusel asuvas farmis toimida, leiab Arno Krause, Saksamaa Alam-Saksi Liidumaa Rohumaade Keskuse peadirektor ja projekti Inno4Grass koordineerija. “Teadlased otsivad tavaliselt üldlahendusi, aga rohumaade omanikul on oma sotsiaalmajanduslikus kontekstis vaja väga konkreetset lahendust,”ütleb Krause.
Ühiskonnal on omad ootused
Kui rohumaa majandajate huvi on oma karjale parima loomasööda kasvatamine, siis ülejäänud ühiskonnal võivad olla muud mõtted. Inimesed hindavad pärandrohumaade traditsioonilisi vaateid rekreatsiooni eesmärgil. Rohumaad, mida mõnikord nimetatakse “Euroopa vihmametsaks”, on samuti olulised elurikkuse seisukohast. Kündmata jättes võivad nad siduda märkimisväärses koguses süsinikku. “Kuidas on tootjatel võimalik toime tulla kõigi nende omavahel konkureerivate nõudmistega, mis muudavad rohumaade majandamise teiste põllumajandusvaldkondadega võrreldes niivõrd keeruliseks?” küsib Krause. “See on nagu kui sportlaselt palutakse teha 10 asja korraga.”
Jälgi neid Youtube´s
Võtmeks on ühiselt loomine
Inno4Grass on tulnud välja metoodikaga, mille abil töötavad koos teadlased ja tootjad, et kohapeal ühiselt luua lahendusi, tagamaks nende ideede laialdase kasutuselevõtu. Koos arutatakse ja otsustatakse, kas mingi uuendus omaks võtta või mitte. “Kui sa lihtsalt räägid põllumehele innovatsioonist, ütleb ta: ‘Aitäh, võtan ühendust’, kuid nii saate uuendused tootjatele lähemale tuua. Inimeste kokkuviimine toimib hästi – põllumehed tunnevad, et neid mõistetakse ja ja teadlased näevad päris probleeme ja õpivad koos talunikega, nii et nad mõistavad konteksti,” ütleb Krause.
See töö, seal hulgas 144 teaduslikku farmi-põhist koosolekut, on aidanud koostada 170 üheleheküljelist põllumajandusettevõtte kirjeldust, mis on kujundatud nõnda, et need köidaks vähese ajaga põllumehi. Kui nad tahavad rohkem teada, siis saavad nad kasutada Inno4Grass võrgustikku, et võtta ühendust idee autoriga, teise põllumajandustootjaga. Saadud teavet on kasutatud põllumeeste koolitamise uue õppekava koostamiseks, mis koolitab tootjaid rohumaade majandamise parimate tootmisviiside teemal. See on kasutusel juba Iirimaal, Madalmaades ja Rootsis, plaanitakse tõlkida, et kasutada Saksamaa põllumajanduslikes kolledžites.
Isa ja poeg, Denis ja Eddie O’Donnell esindasid Saksamaa auhinnatseremoonial Iirimaad. Nad kasvatavad järjepidevalt 17 t heina(arvestatuna kuivaines) hektari kohta aastas.
2019. aasta juunis toimus Saksamaal Hannoveris kolmepäevane sündmus, kuhu tulid kokku kõige innovaatilisemad farmerid 8 projektis osalevast riigist. Toimusid auhinnatseremoonia, arutelud ja külastus kohalikku farmi. “See tekitas suurepärase atmosfääri – kui sa saad oma geniaalsest ideest laval rääkida, siis see tõesti tõstab su enesehinnangut,” ütleb Krause.
Rohkem infot projekti kohta:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles