TÜ: Tartu Ülikool kutsub osalema mullauuringus

Allikas: TÜ
2. veebruar 2024. a

Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Projekti eesmärk on saada ülevaade Eestis põllumulla elusitku seisundist ning selgitada välja majandamisviiside mõju mulla elurikkusele. Uuringu tulemusena anda soovitusi majandamisviisidele, mis soodustavad mulla elurikkust.

Projekt

Projekti käigus valitakse välja ligi 600 põldu üle Eesti, lähtudes majandamisviisidest ja mullatüübist. Mullaproovide kogumine on plaanitud 2024. a suve teises pooles vastavalt kasvatatava kultuuri valmimisajale. Parim aega mullaproovide kogumiseks on vahetult enne või pärast saagi koristust. Täpsemad proovide kogumise ajad lepitakse tootjatega eelnevalt kokku.

Keda ootame uuringus osalema?

Eelkõige soovime koguda andmeid teraviljaga külvikorras olevatelt põldudelt. Meile on oluline, et oleksid esindatud nii suured kui väikesed, mahedad ja tavad, põllud igast Eesti piirkonnast.

Miks osaleda?

Mullaelustiku andmed aitavad maaharijatel saada ülevaate muldade olukorrast oma põldudel ja teha vastavalt sellele otsuseid, mis toetaksid parimal viisil nii muldade viljakust kui põllupidaja rahakotti.

Üle Eesti kogutud andmed aitavad teadlastel välja selgitada erinevad seaduspärad maaharimisviiside ja mulla elurikkuse vahel. See teadmine aitab meil tulevikus teha prognoose muldade võimaliku elurikkuse kohta ning tagada põllumajandusvaldkonna jätkusuutlik areng.

Mida uurime?

Uuringu käigus kogume põldudelt mullaproove, millest määrame mullakeemia ning liigirohkused erinevates mullaorganismide rühmades.

Lisaks nõusolekule mullaproove koguda vajame ka mõningaid andmeid põllul tehtud töödest. Uuringus osalejatele edastame täpsema küsimustiku.

Kasutame DNA põhiseid markerid, et määrata seente, nematoodide, bakterite, arhede ja lülijalgsete liigirohkust mullas.

Mida saad oma põllu kohta teada?

Jagame saadud tulemusi ja infot mulla elurikkuse kohta projektis osalenutele põllupõhiste raportitena. Lisaks tulemustele anname soovitusi elurikkamaks mulla majandamiseks.

Registeeru uuringule SIIT!

Samal teemal veel:

Uudised

18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini. Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisv
30.06.2022 Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele. ELi mullad on halvas s
20.05.2022 Missioon: Mulla tervis ja toit
Ilma muldadeta pole elu. Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid". Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldad
15.05.2022 TEAGASC: digitaalne tööriist mullaviljakusest pildi loomiseks
ELi 2030. aasta mullastrateegia edendab „tavasid, mis säilitavad ja parandavad mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust, parandavad kulutõhusust ja piiravad saagikuse säilitamiseks vajalikke sisendeid (nt pestitsiidid, väetised). Uue ÜPP määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks. "Iirimaal on ainult 15–20% muldadest optimaalse mullaviljakusega," ütleb Teagasci keskkonnaspetsialist Tim Hyde. Viimase vii
12.05.2022 ETAg: Mulla missiooni teemalised infoseminarid
Juunis tulemas EL mulla missiooni teemalised infoseminarid 15. juunil ja 29. juunil kell 10.30-12.30 korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega EL mulla missiooni (Euroopa mullakokkulepe) teemalised infoseminarid. Esimesel seminaril räägime EL mulla missioonist üldisemalt ning tutvustame seminari korraldavatest riikidest häid näiteid, mida mulla teemal neis riikides tehakse ja räägime ka sellest, kuidas kaasata oma tegemistesse huvigruppe.
20.04.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks
Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult. Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur
13.04.2022 EIP-AGRI UUDISKIRI: MULLA TERVIS
Hästi toimivad mullad pakuvad meile puhast vett, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, käitlevad toitaineid, reguleerivad kliimat ning on meie Euroopa maastiku ja kultuuripärandi vundamendiks. Muld on siiski piiratud ressurss ja me peame selle eest kõik koos hästi hoolitsema. Sellest uudiskirjast saate lugeda mulla tervise ja sellega seotud põllumajanduse ja metsanduse projektide, algatuste, ürituste, trükiste ja muu kohta. „Mulla tähtsust on võimatu üle hinnata”
22.11.2021 MAAELUVÕRGUSTIK: Taastav põllumajandus
Ettekanne 17. november 2021 Taastava põllumajanduse konverentsil Artikli toimetas: Hanna Tamsalu, maaeluvõrgustik Täna räägin kasumlikust põllumajandusest tulevikus, põllumajandussüsteemide vastupidavusest ja mitmekesisuse kasust. 99 %-l meie planeedist kasvavad taimed. Sellel on muld, mullabioloogia, päikesepaiste, sademed. Põhitõed on maailma eri osades väga sarnased, ehkki erinevates proportsioonides. Taastuva põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde
09.08.2021 EUROOPA PROJEKTID: Muld, vesi, väetised, jäägid
Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põl
05.11.2020 MAAÜLIKOOL: Kuidas tõsta muldade saagikust (SoildiverAgro)
Ajast aega seisavad taimekasvatajad silmitsi sarnaste väljakutsetega: ebaühtlased sademed, madal mullaviljakus, seenhaigused ja vähe orgaanilisi aineid. Selleks, et leida agronoomiliste probleemide juures optimaalne harimisviis ja tõsta mullaviljakust, jätkavad meie teadlased põldkatseid ning mullaharimise praktikate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Möödunud reedel (30. oktoobril 2020) toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate p
27.10.2020 EIP-AGRI: Mullaseire
Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid. Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja f
08.10.2020 EIP-AGRI: mulla tervist soodustavad ideed
Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega - ja see on odavam kui "ravi". Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist. 2019. aast
28.07.2020 EIP-AGRI: biomassist väetise tootmine - BRICKZ
EIP-AGRI töörühm (operational group) keskendub loodusliku väetise tootmisele kohalikust biomassist nagu jõgede setetest, murumätastest ja rohukärbetest, mis on looduslikult rikkad orgaanilise aine ja mullaseente poolest. BRICKZ on väetisekuubiku toote nimetus. Projekti teostatakse Hollandis EAFRD meede 16 Projekti kestus: 2018-2021 Eelarve: 278 456 € Töörüh
07.07.2020 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
Järgmise viie aasta jooksul teevad 26 partnerit 24 Euroopa riigist koostööd põllumajandusmuldade majandamises. EJP SOIL (European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management) ühendab Euroopa teadusringkondi põllumajandusmuldade teemadel ning töötab välja ja juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta. Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamu
25.06.2020 EIP-AGRI: Saksamaa EIP-töörühm uurib mükoriisa kasutamist rohelise alternatiivina mineraalväetistele.
Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 strateegia „Talust taldrikule”. See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmeks, ning selle eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Strateegia keskendub mahepõllumajanduse mahu suurendamisele. Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tava, mida tuleb edasi arendada. Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi mahepõllumajanduspiirkondi, eesmärgiga hõlmata 2030. aastaks 25% kogu põllundusmaast. 16. juunil 2020 il
06.12.2019 EESTI MAAÜLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
Täna Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks kõrgustike kuningas - erodeeritud muld. Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel. Eestis moodustavad erodeeritud mullad
11.04.2019 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: projektinäide sõnnikumajandusest
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus? 2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnnikuproovide võtmise metoodikate võrdlemisega erinevates Läänemere riikides ja arvutusvahendi modelleerimis

UUDISED

TÜ: Tartu Ülikool kutsub osalema mullauuringus

Samal teemal veel:

Uudised