EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

    

MAAELUVÕRGUSTIK: EIP töörühmad Iirimaal

Allikas: Maaeluvõrgustik
9. oktoober 2019. a

Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) käivitus Iirimaal meetmena 2012. aastal, et aidata kaasa ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava strateegia "Euroopa 2020" eesmärkide saavutamisele.

Iirimaa EIP-meetme eelarve on 59 miljonit eurot ning see jaguneb 4 prioriteetse teema vahel: Välja-loorkulli kaitse - eelarvega 25 miljonit eurot, ebapärlikarbi kaitse - 10 miljonit eurot, keskkonnaprojektid - 20 miljonit eurot ning horisontaalsed projektid (näiteks biomassi väärindamine) - eelarvega 4 miljonit eurot. Välja-loorkulli ja ebapärlikarbi kaitsmise temaatika on kokku lepitud Euroopa Komisjoniga ja on üheks osaks Iirimaa maaelu arengukavast.

Kokku esitati Iiri EIP-meetmesse 118 taotlust, neist 23 on osutunud edukaks ja saanud rahastuse. Iirimaa riiklik maaeluvõrgustik toimib kui kohalik EIP-AGRI teeninduspunkt, koondades kogu vajaliku teabe oma kodulehele ning levitab EIP-AGRI teavet viis korda aktiivsemalt kui EIP-AGRI teeninduspunkt ise. Kõik Iiri EIP-töörühmade kokkuvõtted on üles laaditud EIP-AGRI teeninduspunkti projektide andmebaasi. Lisaks sellele on maaeluvõrgustik loonud oma veebilehel interaktiivse "Storyboard" andmebaasi, kus igaühel on võimalik tutvuda projektide oluliste saavutuste ja tuleviku plaanidega.

Välja-loorkulli EIP on oma eelarve (25 miljonit eurot) poolest suurim EIP-töörühm Euroopas. Välja-loorkull on haruldane röövlind, kelle saagiks on pisiimetajad ja peamiselt maapinnal tegutsevad linnud, nende pojad ja munad. Välja-loorkull on hea ökosüsteemi funktsionaalsuse näitaja. Lisaks kuulub lind kaitsealuste liikide III kategooriasse. Suurimad ohutegurid on toitumiseks sobivate avamaastike hävimine sööti jäämise, laiaulatusliku kuivenduse või intensiivse põllumajandusliku tegevuse tagajärjel; lisaks ka pestitsiidide kasutamine. Välja-loorkull on levinud peaaegu kogu põhjapoolkera ulatuses. Välja-loorkulli arvukus vähenes Iirimaa kaitsealadel alates 2005. aastast 27% võrra. Iirimaal pesitseb umbes 108-157 haudepaari.

Miks käesolev projekt on niivõrd oluline? Välja-loorkulli arvukus on hea ökosüsteemi funktsionaalsuse indikaator. Projektiga püütakse saavutada keskkonnaalaseid eesmärke ning julgustada ja premeerida neid põllumajandustootjaid, kes hoolivad loodusest. Igal aastal valmib projekti raames keskkonnasõbralikkuse tulemuslikkuse kaart (GLAM), kuhu on koondatud kõik põllumajandustootmisega tegelevad ettevõtted, nende tootmismaad ja vastavad keskkonna-hinded. Kõrgema hinde eest makstakse suuremaid pindala-toetusi ning lisapreemiaid EIP-töörühma projekti eelarvest. See annab põllumeestele stiimuli hoida oma põlde õigel viisil, mis parandab nii ökosüsteemi kui ka välja-loorkulli elupaikade tingimusi.

 

Ebapärlikarpi kaitse EIP-töörühma projekti eelarve on 10 miljonit eurot. Inimtegevuse tagajärjel on enamik ebapärlikarbile eluks sobivad veekogusid Euroopas kadunud. Olgu siinkohal öeldud, et nende populatsioon on viimase sajandi jooksul vähenenud 90%. Selle languse peamine põhjus on seotud eelkõige intensiivsema maakasutusega. Ebapärlikarp on kantud EL loodusdirektiivi kaitse alla. Seetõttu tegeletaksegi projekti raames peamiselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõkestamisega, stimuleeritakse ökosüsteemi teenuste osutamist ning toetatakse põllumajandusliku tootmist ökoloogiliselt tundlikel aladel.

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida liigi siseõõnest leida võib. Pärlisarnased moodustised võivad haigusliku nähtusena tekkida teistelgi karbilistel: mantliõõne vigastuste või sinna sattunud võõrkehade ümber kujunenud pärlmutrikiht annab sageli pärlisarnase läikiva mügarakese, mida nimetatakse ebapärliks. Ebapärlikarp on Iirimaal esimese kategooria kaitsealune liik, kuid sealgi ohustab teda väljasuremine. Kaitsta pole teda aga sugugi lihtne, sest peale liigi enda ja tema eluala peab ebapärlikarbi omapärase arengubioloogia tõttu hoolitsema ka vaheperemeheks olevate liikide ja nende elukeskkonna eest.

Sarnaselt eelmisele projektile, lähevad maaomanikele ja põllumajandustootjatele kuuluvad maad hindamisele. Vastava hindamissüsteemiga saate tutvuda SIIN. Saadud hinde (score) järgi makstakse välja preemiat või toetust. Toetust ei maksta välja otse põllumajandustootjatele, vaid peamiselt kohalikule kogukonnale, kes loob uusi töökohti ning edendab elamise ja mullaharimise filosoofiat. 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo