EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Temaatilise võrgustiku rakendamise soovitused

Allikas: Projekt EURAKNOS
20. august 2020. a

Horisont 2020 temaatilised võrgustikud tegelevad põllumajanduse ja metsanduse pakiliste vajadustega, et vastata põllumajandusliku innovatsiooni praegustele väljakutsetele (⇒ vaata tutvustavat materjali SIIN, eesti keeles, pdf).

Projekti EURAKNOS (2018-2020) raames koondati H2020 temaatiliste võrgustike praktikaid ja meetodeid ideede ning kogemuste jagamisel. Otsides võrgustike jaoks ühise digiplatvormi võimalusi, koondati 20 järeldust temaatiliste võrgustike rakendamiseks soovituste kujul. Need soovitused on seotud võrgustikutöö peamiste aspektidega: sisu, sisu talletamine, teabelevi ja koostöö.

Kuigi kirjeldatud võrgustike rakendamise soovitused tulenevad ühe EL projekti tööst, on need kasutatavad nii organisatsioonide kui projektide kavandamisel.

Soovitused on loetletud protsessi järjekorras, ideest kuni lõpuleviimiseni.

1. Võrgustiku eesmärk

Võrgustik peaks selgelt ja kitsalt keskenduma probleemile, mida ta soovib teatud sektoris lahendada, küsides lõppkasutajatelt õigeid küsimusi, et mõista ja lahendada lõppkasutajate vajadusi, probleeme, eelistusi ja tõkkeid. Sihtgrupp peab olema kaasatud juba projekti algatamisetapis, et võrgustik oleks võimeline lahendama lõppkasutajate vajadusi. Tõelises koosloomise vaimus ja koosinnovatsiooni mudelis Põllumajanduse teadmiste ja innovatsiooni süsteem (AKIS) lakkab võrgustik rääkimast lõppkasutajatest ning peab kõiki asjaosalisi partneriteks või teadmiste tootjateks, kes saavad vastastikku üksteiselt õppida.

See alt-üles lähenemine, mida võrgustik saab kasutada lõppkasutaja (põllumajandustootja /metsaomanik/ nõustaja) vajaduste paremaks täitmiseks, on ülioluline, et luua usaldus nende suunas ja nende vahel juba algatamise etapis. Selleks on mitu strateegiat (neid erinevaid strateegiaid tasub kombineerida):

  • A. Esimene strateegia on kaasata lõppkasutajad projekti konsortsiumi partnerlusse. See tähendab, et neid tuleks aktiivselt kaasata juba projekti kontseptsiooni ja metoodika väljatöötamise ettepanekute koostamise etappi.
  • B. Teine strateegia on korraldada lõppkasutajatega seminare või ümarlaudu projekti alguses. Kohtumisi partneritega on kõige parem teha kohalike võrgustike kaasamisega, olemasolevate töörühmade (nt Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad) sidumisega või uute töörühmade käivitamisega; teabelevitajate (põllumajanduse nõustmisteenused või ühistud) kasutamisega või piirkondlike sõlmpunktide („hub“) seadistamisega.
  • C. Kolmas strateegia on korraldada (face-to-face ehk näost-näkku) intervjuusid või ulatuslikke küsitlusi olemasolevate piirkondlike või kohalike võrgustike või kanalite kaudu, näiteks olemasolevate põllumajandustootjate nõustamis-süsteemide kaudu. 

Näiteks projekt Agrispin kasutas uuenduslikku jutustamisstrateegiat. Alustati sellega, et kõigil konsortsiumi partneritel paluti kirjutada oma sõnadega lugu põllumajandusettevõtete innovatsioonitegevusest, mille kallal nad töötasid: oma rollist, senisest teekonnast ja õppetundidest. Lisaks koguti otsiti kohtumiste ajal ka osalejate unistusi.

2. Võrgustiku kujundamine (state of the art):

Temaatiline võrgustik peaks saama või koguma põhjaliku ülevaate sellest, milline teave on juba olemas seoses teemaga, millega tegeletakse ning võrgustik peab teadma, kuidas ta kasutab olemasolevaid koordineerimis- ja toetusmeetmeid, et kohaldada, täiendada ja minna kaugemale olemasolevast teadmiste kogumist. See etapp võimaldab võrgustikul otsustada, kas neil on oma meeskonnas piisavalt teadmisi või kas nad peavad tegema rohkem ettevalmistustööd või kaasama täiendavaid eksperte.

3. Võrgustiku teekaart

Võrgustikul peab olema paindlik tegevuskava tulemuste jaoks (nt lahendused kindlatele probleemidele), mida võrgustik soovib arendada, katsetada ja rakendada. Tulemused saavutatakse koos parimate ekspertidega, just nende küsimuste jaoks, mida võrgustik on tuvastanud. Kui võrgustik on kogunud olemasoleva teabe ülevaate (vt punkt 2), on võimalik tuvastada, kas väliseid ekspert-teadmisi on vaja.

Siin peaksid „lõppkasutajad” ja juhendajad (ingl k enablers - võimaldajad ja facilitators - vahendajad) tegema koostööd ekspertidega, et kirjeldada loodetavaid väljundeid ning tagada nende väljundite kasutajasõbralikkus ja teostatavus. Näiteks võib võrgustik tuvastada, et neil on vaja erinevaid osalisi loodetava tulemuse tegelikuks rakendamiseks või skaleerimiseks, näiteks reeglite kehtestamiseks või koostööks tarneahelas. Võrgustik peab võimaldama osalejatel paindlikult kohandada oma rolle projekti arenedes. Võrgustik pakub kahesuunalist teabevahetust kõigi asjaosaliste vahel.

4. Võrgustiku kultuur:

Väga oluline on luua ja säilitada kõigi osalejate hea kooskõla ühiste eesmärkidega. Kooskõla hoidmine on koordinaatori kohustus, kuid vahendaja (ingl k facilitator) võib aidata tagada, et kõigil kaasatud osalejatel oleks selge ülevaade protsessist, vahepealsetest etappidest ja nende rollist protsessis. Projekti alguses tuleks need põhimõtted tõlkida nn „käitumisjuhendisse” või kaasamisreeglitesse, et selgelt välja kirjutada ootused, rollid ja valitsemine usalduse loomise faasis. Kasuks tulevad lisavahendid ja pingutused, et luua võrgustikus usalduslik õhkkond meeskonnatöö harjutuste kaudu, et toda „käitumisjuhendit ” jõustada.

5. Võrgustiku hoidmine:

Koosloome protsessi peaksid juhendama üksnes piisava asjatundlikkusega isikud. Vahendaja (ingl k facilitator) ei pea olema võrgustiku täpse valdkonna ekspert, vaid tal peab olema või ta peab looma usaldava ja lugupidava suhte võrgustiku liikmetega. Vahendaja roll on juhtida osapooled läbi koosloomoe protsessi, hoides kõiki osalejaid motiveerituna ja töötamas koos ühise eesmärgi suunas. Vahendaja roll on aidata võrgustikul mõista, millal ja millist välist toetust või erinevaid osalejaid on vaja. Vahendajal peavad olema põhjalikud pehmete väärtuste ja protsessi juhtimise oskused ning ta peab suutma kohaneda võrgustiku vajadustega. Näiteks võib uus rühm nõuda rohkem selget juhtimist, võrreldes väljakujunenud võrgustikuga, mis on rohkem iseliikuv. Seetõttu peab vahendaja tõendama pädevust nii mitme osapoolejaga teabevahetuse soodustamisel kui ka võimet kohaneda võrgustiku arenedes. Vahendaja peab koostöö soodustamiseks kaardistama iga osapoole vajadused, käivitajad ja pädevused ning rakendama rolle vastavalt osapoolte tugevustele.

6. Võrgustiku struktuur:

Temaatiline võrgustik võiks omada mitmekihilist struktuuri, mis võtab arvesse kohalikku, riiklikku, piirkondade vahelist ja Euroopa Liidu tasandit algusest lõpuni. Dünaamilisi sidemeid nii riiklikul kui ta ELi tasandil saab hoida korrapäraste kohtumistega, mis hõlbustavad teabevahetust iga tasandi ja üldise koordineerimise vahel. Iga temaatilise võrgustiku jaoks olulist liikmesriiki peaks esindama konsortsiumi partner.

7. Temaatilise võrgustiku sisu:

Väljundid, mida võrgustik toodab, peavad põhinema praktilistel teadmistel, mis saavad motiveerida põllumajandustootjaid uuendusi rakendama või edasi arendama oma tehnoloogiliste, majanduslike ja ökoloogiliste küsimuste lahendamiseks. Võimalikel lahendustel peavad olema selged sihid ja kasutajaprofiilid (+ asjatundlikkuse tase) probleemide jaoks, mida nad püüavad lahendada, ning neid lahendused peaks olema rakendatavad igapäevasesse põllumajandustootmisse.

Temaatilise võrgustiku roll on (1) luua ja jagada õigeaegseid praktilisi lahendusi, levitades olemasolevaid teadmisi tehnoloogilistele, majanduslikele ja ökoloogilistele probleemide kohta, ning (2) innustada teisi lõppkasutajaid ja osalejaid mobiliseerima uusi võrgustikke või muid mitme osapoolega projekte, et katsetada, uuendada ja rakendada oma praktilisi lahendusi konkreetsetele probleemidele.

8. Võrgustiku digiplatvorm:

Veebileht või digiplatvorm, millel kajastatakse projekti tulemusi, peaks toimima nii, et igale kasutajale esitatav sisu oleks kohandatud tema profiilile, teadmiste tasemele ning eelistatud keelele ja vormingule (automaatne profileerimine ja tõlkimine). Selle saavutamiseks tuleb kasutades ühist lihtsat väljendust, hästi määratletud mõistete ja fookusega (üldiste tühisõnade asemel). Digitaalplatvormi, mis reageerib igale kasutajale, loob usalduse esitatava teabe vastu ning selliselt suureneb nii kasutajate arv kui ka võrgustiku mõju.

9. Võrgustiku suhe kasusaajatega (interaktsioon):

Veebileht ehk digiplatvorm peaks kasutama optimeerimiseks kasutaja analüütikat, sealhulgas hindamise ja tagasisidevorme pakutavate lahenduste ja väljundite kohta. Näiteks sisusoovitused kasutaja käitumise alusel (nt Amazoni funktsioon: „kasutaja, kes oli sellest huvitatud, oli huvitatud ka nendest alternatiividest”) või robotlahendus, mis märgistab muu info virtuaalvestlusest (küsimused-vastused). Tehnilised rakendused hõlbustaks kasutaja jaoks reaalajas interaktiivset kogemust ning võimaldaks temaatilisel võrgustikul oma väljundeid parandada ja kohandada, nii et need jääksid asjakohaseks (vt punkt 12).

Näited: Projekti 4D4F mõõdetav teavitus kasutaja analüütikaga; Projekt FarmDemo  kasutab projektide AgriDemo-F2F, PLAID ja Nefertiti poolt häälestatud märksõnade või kategooriate asemel küsimusi, mis juhivad kasutajaid nende jaoks kõige asjakohasemate tulemuste juurde.

10. Juurdepääs väljunditele:

Veebilhet ehk digiplatvorm, mis majutab projekti väljundeid, peaks tagama lihtsa juurdepääsu sisule optimeeritud ja tipptasemel otsingumootori kaudu. Kasulikud on ühilduvus erinevate platvormidega, nagu näiteks kasutajasõbralik mobiilirakendus igapäevaseks kasutamiseks. Kogu elektrooniliselt esitatav sisu peab olema asjakohane ja praktiline ning seetõttu kergesti otsitav ja leitav. Temaatiliste võrgustike digiplatvormid peaks teabe filtreerimiseks võtma kasutusele vähemalt järgmised funktsioonid (tulemuseni jõudmine maksimaalselt 5 klikiga):

  • A. Hea kategoriseerimine märksõnadega või otsingutsoonid ehk teemalehed, mis võimaldavad juhendatud sisuotsingut eelmääratletud valikute (geograafia, sektorid, kujundused, vajadused, teadmised, lahendused, sisutüüp, päritolu, kuupäev jne) abil, kui soovite sirvida.
  • B. Intuitiivsed ja tõhusad otsingutööriistad (sarnaselt nendega, mida enamik inimesi kasutab iga päev suuremate tehnoloogiafirmade poolt), kui soovite leida just seda, mida otsite.

11. Väljundi standardimine:

Temaatiliste võrgustike väljunditel (avaldatud tulemustel) on standardimisaste, sealhulgas väljakujunenud ja tunnustatud sõnavarast tulenevad kirjed ja metaandmed, mis on kohandatud lahendustest kuni väga standarditud sisuni, sõltuvalt sellest, kellele väljund on mõeldud.

 Vaata videost: https://youtu.be/vB4usFzC6zg 

12. Praktikute meeskond (Community of Practice):

Temaatiline võrgustik peaks looma ja hoidma interaktiivset praktikute meeskonda, mis suudab täpsustada lahendusi ja rakendatavust, luues piirkondlikke pilootprojekte ja testides võimalusi erinevates piirkondades. Temaatiline võrgustik võib selle meeskonna algusest luua peale või püüda kaasata olemasolevaid rühmitusi (nt talunike võrgustikud, ühistud, mittetulundusühingud). Vahendajate ülesanne on tunnustada olemasoleva kogukonna erinevaid vajadusi võrreldes uue meeskonna vajadustega ning kohandada vastavalt sellele oma lähenemisviisi. Temaatiline võrgustik määratleb kõigi osapoolte ideedele ja sisendile võrdse kaalu sõltumata tajutavast staatusest, esitades lõppkasutajate küsimusi ja väärtustades igaühe sisendit. Vahendajate roll on tagada, et kõik saaksid kaasa aidata temaatilise võrgustiku teekonnale.

Näiteks projekt SKIN on välja töötanud internetipõhise platvormi „Tee lühidalt” (Keep it short“), et toetada olemasolevat võrgustikku ja laiendada seda uute liikmetega, aga ka vahetada uudiseid, kogemusi ja tagada projekti temaatika jätkusuutlikkus.

13. Võrgustiku ressursid:

Asjakohase teabe saamiseks ja lõppkasutajate teavitamistegevuste korraldamiseks tuleb nii palju kui võimalik ära kasutada kohalikke ja toimivaid olemasolevaid võrgustikke (nt riiklikud maaeluvõrgustikud või innovatsiooni töörühmad), kanaleid (nt meediakontaktid, uudisteväljaanded või põllumajandustootjate organisatsioonid), koosolekuid ning sündmusi.

Põllumajandustootjad ja metsaomanikud suhtlevad omavahel ning kasutavad teavet ainult nendest materjalidest, kanalitest ja inimestelt, keda nad usaldavad. Näiteks teised põllumajandustootjad, keda nad austavad oma kogukonnas. Temaatilise võrgustiku jaoks on oluline kaardistada põllumajandustootjate kasutatavad ressursid ning olemasolevad koostöövormid ja tugimehhanismid, et tagada uue teabe kasutuselevõtt nii võrgustikus kui ka teabe laialdasem levitamine kogu põllumajanduslikus kogukonnas.

14. Digitaalne tugi:

Temaatiline võrgustik peaks pakkuma digitaalseid tugistruktuure, mis võimaldavad jagada probleeme, teadmisi, lahendusi ja mis võimaldavad osalejaid kokku tuua. Seda kaasamist tuleks teha kaasahaaraval ja interaktiivsel viisil, nt vestlusfoorumi, veebisaadete kaudu (nagu videote või taskuhäälingutega), et kaasata noori potentsiaalseid tootjaid, võimaldada üksteiselt abi küsida, hõlbustada küsimusi ja teadmiste jagamist. Sellist digitaalset suhtluskeskkonda saab üles ehitada olemasolevate sotsiaalmeedia platvormidega, nagu Facebook, Instagram või Reddit Olivipedia.

15. Koolitused:

Temaatiline võrgustik peab lisaks elektroonilistele vahenditele mõtlema ka „analoogi kasutajatele” ja püüdma suurendada oma sihtgrupi digitaalset kirjaoskust koolituse või tugiteenuste kaudu. Lisaväärtuseks saavad olla professionaalsete õpetajate kasutamine või ligipääs tuntud ja usaldusväärsele koolitusplatvormile. Digiplatvormidele tutvustamiseks on tõhus kasutada traditsioonilisi teadmiste vahetamise vorme, näiteks õpiringe või teabepäevi. Nendel kogunemistel saab digiplatvormide eeliseid soovitada kui vahendit, mille abil kogukond internetis uuesti kokku tuua.

16. Teabelevi omasuguste hulgas (Peer-to-peer Exchange):

Võrgustik peab arvestama innovatsiooni kohanemiskõverat (innovaator > kiire omandaja > enamus > viivitaja) ja kulutama suurema osa oma energiast nendele, kes on mõjutajateks teiste jaoks (80/20-reegel). Innovatsiooni kohenamiskõvera ära kasutamiseks peab võrgustikul olema selge strateegia koos vahenditega, sellise teadmussiirde rakendamiseks: võimalused tootjate omavaheliseks suhtlemiseks ning mõtete vahetamiseks nii otsekohtumiste kui ka teineteise külastamise kaudu. Kasulikud võivad olla ka mängulised või auhindade korraldamise elemendid.

Näiteks projekt Newbie auhind uutele ärimudelitele, mis oleks inspiratsiooniks teistele põllumajandustootjatele.

17. Väljundite vorming:

Teabe levitamise vormingu, materjalide ja vahendite valikul kehtib reegel, et mida vähem teksti ning rohkem visuaalset ja interaktiivset vormi, seda parem. Järjest enam soovitatakse häid tavasid või juhtuminäiteid tutvustada haaravate videotena, näidates nii teabe koosloomist kui rahvusvahelisi näiteid selle praktika kohta. 

18. Erista kommunikatsioon ja teabe levitamine (Communication and Dissemination):

Selge arusaam kommunikatsiooni ja teabe levitamise erinevusest on temaatilisele võrgustikule kasulik, nimelt viimane keskendub tulemuste kasutuselevõtu edendamisele. Mõlemal tegevussuunal peaks olema eraldi kavad: kohandatud ja suunatud konkreetsetele sihtrühmadele, eraldi seiresüsteemidega projekti elluviimise ajal ja pärast seda. Kavade kaudu saab hinnata võrgustikust teavitamist, väljundite kasulikkust, tulemuste tegelikku kasutuselevõttu ning hinnata otsest ja kaudset mõju, niipalju kui see on võimalik.

Näiteks projekt Agridemo-F2F püüdis analüüsida võrgustiku mõju, tehes 6 kuud pärast esitlustegevuste toimumist telefoniintervjuusid.

19. Võrgustiku levitamistegevused:

Suur osa projekti eelarvest ja vahenditest tuleks kulutada tegelikule tulemuste levitamisele. Hea oleks levitamiseks rakendada eraldi projekti pärast võrgustikutöö projekti lõppu. Levitamistegevused maksimeerivad algse temaatilise võrgustiku projekti raames loodud väljundite mõju, tuues kasu laiemale põllumajandusega tegelevale kogukonnale. Vaja on ressursse ja (rahalisi) stiimuleid, et kaasata sihtgruppe ning luu seoseid eri riikide kohalike innovatsiooni töörühmade vahel.

20. Temaatilise võrgustiku jätkusuutlikkus:

Temaatiline võrgustik peaks olema jätkusuutlik ja tagama, et üksiku projekti tulemused jäävad kättesaadavaks kavandatud sihtrühmadele ja kaugemale, isegi pärast projekti lõppemist. Võrgustiku osapooltel peab olema võimalik loodud ühendusi säilitada. Koostööd võib hõlbustada digitaalne platvorm või võrgustiku enda korraldatud koosolekute jätkamine, kus vahendaja roll võetakse järjekorras teineteiselt üle. Võrgustiku jätkusuutlikkusega (sealhulgas juhtimistegevuse ja rahastamise küsimustega) tuleb tegeleda juba temaatilise võrgustiku projekti eluajal. 


Järgmised sammud

Projekti EURAKNOS raames koostatakse eespool esitatud tulemuste, soovituste ning järelduste põhjal temaatilise võrgustiku mõju hindamise raamistik, mis käsitleb temaatiliste võrgustike nelja erinevat aspekti: sisu, sisu säilitamist, teabelevi ja koostööd. Projekt EURAKONS tulemusteks on nii soovitused ühtlustatud lähenemiseks tulevaste temaatiliste võrgustike rakendamisel ning üle-euroopalise teabesalve (HIKR ehk High Impact Knowledge reservoir) parima kujunduse ja vormingu jaoks.

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUMINISTEERIUM: Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2020 (36)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu küla tegutseb oma aruga
ETaG: Teadlased lahendavad toiduainetööstusele olulisi arendusküsimusi
INNOVAATILINE PROJEKT "TARK LAUT - innovatiivne taastuvenergial töötav termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus"
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
LEADER infokiri 2020 (nr 11/82)
Virumaa Koostöökogu: Leader lugu: Aserist põhja-Venemaale ja tagasi. Ottiga.
JÄRVAMAA LEADER TEGEVUSGRUPID: Kurjailma festival Järvamaal
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeva avastart (VAATA OTSEÜLEKANNET KELL 14-16)
PÕLLUMAJANDUSAMET ja PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Taimetervise teemapäev botaanikaaias

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo