EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

    

EIP VÕRGUKIRI nr 2/2014

Allikas: EIP Võrgustik, Konstantin Mihhejev
13. mai 2014. a

 

EIP võrgukiri keskendub peamiselt innovatsioonile, Euroopa innovatsioonipartnerlusele ja Horisont 2020 seotud tegevustele.

Võrgukirja eesmärgiks on pakkuda värsket informatsiooni Euroopa innovatsioonipartnerlusest, tutvustada olulisemaid EIP valdkonnas toimunud ja tulevasi üritusi ning anda ülevaade ilmunud uutest ajakirjadest ja perioodilistest väljaannetest. 

Kui te soovite/ei soovi EIP võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke vastav teade e-post aadressile: kostja@maainfo.ee

Head EIP-algatused on väärt järgimist 

EIP-aktiivgruppide eestvedajate välja selgitamiseks ning teemade leidmiseks, millega kavatsetakse maaelu arengukava 2014-2020 koostöö meetmest toetust taotleda, viis Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo 18. märtsist kuni 30. aprillini läbi läbi temaatilise küsitluse. Küsitluse küsimustega saate tutvuda siin

Saadud tagasiside näitab, et huvi EIP-meetme vastu on endiselt kõrge - esitati koguni 22 ideed: nendest 7 olid seotud toidu tootmise ja töötlemise valdkonnaga, 5 ideed seostus biomajandusega, 4 aiandusega/taimekasvatusega, 2 piimandusega, 2 loomakasvatusega ja 2 mahepõllumajandusega. EIP-algatajate seast paistsid aktiivselt välja Eesti Maaülikooli, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Toiduainete Tehnoloogia Seltsi esindajad.

 

Väljapakutud ideede elluviimiseks pakkusid EIP-algatajad välja järgmisi tegevusi/investeeringuid:

  • Leiti, et innovatsiooni teostamiseks toiduvaldkonnas on vajalik rajada Eestis biokristallisatsiooni meetodil tuginev laboratoorium ja olulisel kohal on müomeetriatehnoloogia kasutuselevõtmine. EIP-tegevuskava raames nähti ette ettevõtjate nõustamist toidukäitlemise protsessides peituvatest uuendusvõimalustest ja tootearenduse toetusvõimalustest. Vajalikuks peeti ka erinevate tooterühmade (tärklised, siirupid, piiritus, loomasöödad jne) jaoks tehnoloogiliste liinide projekteerimist.
  • Biomajanduses pakuti välja päikeseenergia ärakasutamist talude esmatöötlemisüksuste käivitamiseks, keskkonnasõbralike transpordivahendite tehnoloogiate
    rakendamiseks, uute jalgrattamudelite prototüüpide arendamist ja põllumajandustootmise kõrvalsaaduste väärindamist bioloogiliste ja termokeemiliste protsesside kaudu.
  • Taimekasvatuse/aianduse valdkonna innovatsioon oli seotud biosöe potentsiaali ja biostimulaatorite ärakasutamisega, samuti biogaasi tootmisel tekkiva digestaadi väetamisomaduste ja mittepõllumajanduslike orgaaniliste jäätmete (nt reoveesete, järvemuda) sobivusega mullaparandusaineks ja muud tegevused.
  • Piimanduse valdkonnas tuleb vähendada piima tooteahela kõrvalsaaduste ja jäätmete ökoloogilist jalajälge ning arendada piima tooteahela kõrvalsaaduste ja jäätmete töötlemise innovaatilisi tehnoloogiaid. Viimase eesmärgiks on valmistada kõrge valgusisaldusega toiduaineid, söötasid ja loomaorganismi tugevdavaid söödalisandeid, bioaktiivseid toidulisandeid, tehnilise otstarbega tooteid (naturaalsed liimid, seebid jne) ning energeetilisi tooteid.
  • Loomakasvatuses tuleb luua kindla kvaliteediga tervislik ja loomade heaolu arvestav kasvatusmeetod lihaveistele, mis sobib Eesti tingimustes kasutama looduslikke, poollooduslikke ja püsirohumaid. EIPi tulemusena on rohumaaveiste liha kvaliteet tagatud ka ekspordiartiklina.
  • Mahepõllumajanduse valdkonnas on vaja Eesti erinevates piirkondades korraldada põldkatseid erineva tootmistüübiga mahetootmisettevõtetes (põllu- ja köögiviljakultuurid), leidmaks parimaid tehnoloogilisi lahendusi tootmise efektiivsuse suurendamiseks ja saagi kvaliteedi tõstmiseks. Panustada tuleks mahetoorme kõrgtehnoloogilisse töötlemisse ja tootearendusse, milleks on vajalik luua vastav tehnoloogia ja innovatsiooni teabekeskus.

Oma ideedele lisaks arvasid EIP-algatajad, et tuleviku EIP-üritustel tuleb käsitleda mõttekodades välja tulnud valdkondade kokkupuutepunkte ning leida ühisosa erinevate valdkondade ja gruppide vahel. Igati oodatud on ka aktuaalne koostöö meetme EIP-tegevuste rakendamisega seotud info: nõuete selgitus, omafintseerimise osakaal, EIP töörühmade juriidiline vorm, abikõlbulikud tegevused ja kulud, taotluse vorm, eelarve, aruandlus, teiste riikide initsiatiivide tutvustus, Horizon 2020 jpm.

Põllumajandusministeerium on täiendanud maaelu arengukava 2014-2020 koostöö meetmelehte. Tehtud täiendused annavad konkreetset teavet selle kohta, kuidas EIP-meetme rakendamine välja näeb, võttes arvesse ka toimunud EIP-mõttekodade arutelude tulemusi. Täiendatud tööversioon koostöö meetmelehest on kättesaadav siin

 Nimekiri (täiendatakse jooksvalt) EIP algatustest on kättesaadav Maamajanduse infokeskuse kodulehel: www.maainfo.ee                       

 

Uus AKISe uuringu raport nõuab muudatusi teadus- ja innovatsioonipoliitikas

Põllumajanduse teadmiste ja innovatsiooni süsteemide (AKIS - The Agriculture Knowledge and Innovation Systems) alalise põllumajandusuuringute komitee töörühm (SCAR) on avaldanud teadus- ja innovatsioonipoliitika teemalise aruande, mis sisalda soovitusi, kuidas teadusuuringuid paremini innovatsiooni protsessiga kooskõlla viia. Tutvu raportiga  - ec.europa.eu/research/bioeconomy; Euroopa EIP teeninduspunkti uudiskiri nr 8 - www.maainfo.ee

Eesti kartul ja automaatsed ilmajaamad: lehemädaniku vastu võitlemine

Kartulit toodetakse enam kui 50 miljonit tonni aastas ja see on kahtlemata üks tähtsatest põllukultuuridest Euroopa Liidus. Samas võib kartul olla üsna tundlik erinevate haiguste suhtes. Näiteks kartuli lehemädanik võib põhjustada saagi ja kvaliteedi langust kuni 50%. See on probleem, mis puudutab ka Eesti kartulikasvatajaid. Tulundusühing Talukartul on püüdnud uurida haiguse tõrjet ning see tähendas fungitsiidide kasutamise tõusu. Aga rohkem fungitsiide tähendas omakorda ka suuremat ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele ning suuremaid tootmiskulusid.

Ühistu soovis probleemile lahendust lahendust leida ilma fungitsiide kasutamata, mistõttu paigutati põldudele automaatsed ilmajaamad. 2011.a fungitsiidide kasutamise tulemused olid positiivsed: põllumajandustootjate lisasissetulek hektari kohta oli 88-1373 eurot. Põllumajandustootjate keskmine aastane lisasissetulek projekti kogu perioodi (2011-2013) jooksul oli 242,2 eurot/ha. Uuenduslikust tegutsemisest ja sellele järgnenud positiivsest tulemusest loe edasi siit - ec.europa.eu/agriculture/eip

Biomajandus – toidame puidujäätmetega kalu

Riigid üle maailma seisavad silmitsi vastandlike probleemidega. Ühelt poolt suureneb energiavajadus ent fossiilkütused on hakanud end ammendama või muutuvad üha raskemini kättesaadavaks. Osa elanikkonnast nälgib, samas suureneb rasvumine ning kõige tipuks viskame ära kolmandiku inimestele toodetud toidust - 1,3 miljardit tonni toitu aastas üle kogu maailma. Looduslikud kalavarud on kokku kuivanud, aga klassikalistel kalakasvandustel on suur keskkonnakoormus. Nende vastuolude lahendamisel nähakse abi biomajanduse juurutamisest. Ressursside läbimõeldum kasutamine, uudsed biomassi tootmise ja kasutamise viisid. Loe edasi siit 

 Uuringu värsked tulemused näitavad, et Eesti ülikoolide osalus ettevõtetes on kesine

Kui teiste riikides on üsna tavaline, et ülikoolid on osanikud mitmetes spin-off ettevõttes, siis Eestis on ülikoolidel ettevõtluses veel arenguruumi. Avaldatud TIPS raportist selgub, et Eesti ülikoolidel on ettevõtluses arenguruumi, sest ülikoolid on osanikud peamiselt tehnoloogia arenduskeskustes või ülikoolile endile tugiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Kuivõrd teistes riikides on tavapärane, et ülikoolid osalevad aktiivselt ettevõtluses ning firmad on seeläbi edukamad, soovitavad raporti koostajad Eesti kõrgkoolide teadmuse ehk teaduse kommertsialiseerimist. See oleks raporti järgi ka üks võimalik viis tuua ülikoolidesse juurde erasektori raha. Tutvu raportiga siin

  2. - 3. aprillil toimus Tallinnas edukalt juba kolmas Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) seminar, mis keskendus maaelu arengukavade EIP töörühmade loomise praktilisele poolele. Seminari korraldasid Euroopa Komisjon üheskoos Põllumajandusministeeriumi ja maaeluvõrgustiku bürooga. Osalisi oli pea 85 - erinevate asutuste esindajad Soomest, Rootsist, Taanist, Leedust, Lätist, Poolast ja Eestist. Loe ürituse kohta pikemalt Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee

Tallinna Innovatsioonipäeval 2014 esinesid silmapaistvad innovatsioonigurud. Tallinna Ettevõtlusamet korraldas 8. mail Tallinna Innovatsioonipäeva, mis oli suunatud eelkõige kasvule ja ekspordile orienteeritud ettevõtete juhtidele ja innovaatoritele. Innovatsioonipäeva raames toimus praktiline koolitus "Innovatsioon - ettevõtete kasvumootor", mis pakkus parimaid praktikaid, sisukat diskussiooni ja tubli annuse inspiratsiooni ettevõtetele uue arengusuuna leidmiseks ja ellurakendamiseks. Tutvu materjalidega siin

Järgmised EIP töörühmade loomisele suunatud EIP-AGRI seminarid toimuvad Tšehhis ja Prantsusmaal. Kokku on planeeritud viis EIP-AGRI seminari ning iga seminar koondab mitut EL liikmesriiki. Kolm neist on juba toimunud ja kaks viimast peetakse maikuus:

  • 6. - 7. mail 2014, Prahas toimub Tšehhi Põllumajandusministeeriumi korraldatud seminar, kus osalevad Tšehhi Vabariigi, Bulgaaria, Iirimaa, Hollandi, Slovakkia ja Suurbritannia EIP-huvilised.
  • 21. - 22. mail 2014 korraldab Prantsuse Põllumajanduse, toidu- ja metsanduse ministeerium seminari Pariisis, kuhu oodatakse Prantsusmaa, Itaalia, Rumeenia, Belgia ja Luksemburgi organisatsioonide esindajaid. Rohkem infot piirkondlike seminaride kohta leiad Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) kodulehelt

Marie Skłodowska-Curie meetmete võimalusi tutvustav infoseminar ettevõtjatele toimub 15. mail. Euroopa Komisjon, Soome Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur kutsuvad ettevõtjaid ja ettevõtlussuhetega tegelevaid spetsialiste teadusasutustest Marie Skłodowska-Curie meetmeid tutvustavale infoseminarile, mis toimub Helsinkis (Restaurant Palace, Eteläranta 10) 15. mail. Osalemine on tasuta ning toimumiskoht valitud sadama lähedale, et Eesti ettevõtjatel oleks mugav samal päeval edasi-tagasi sõita. Loe lähemalt siit

Euroopa Innovatsioonipartnerluse toimunud ja tulevate ürituste alane info on leitav rubriigi "EIP VÕRGUSTIK" alajaotuse ÜRITUSED alt - www.maainfo.ee

 

ERR: Teraviljade toitainete sisaldus hakkab süsihappegaasirikkas maailmas langema

Vaatamata sellele, et CO2 võib pidada taimede toiduks, ei pruugi põldude tootlikkus lähitulevikus kasvada. Õhus leiduva süsihappegaasi hulga kasvul võib uurimistöö kohaselt olla veel üks ootamatu mõju - levinud teraviljade toitainete sisaldus hakkab langema. Tutvu artikliga siin

E24: Häid baktereid täis mudapall puhastab ka koduaia tiiki

Aprillikuuus toimus Tais looduslähedase põllumajanduse konverents, kus üheks põhiteemaks oli efektiivsete mikroorganismide kasutamine põllumajanduses.

Efektiivsete mikroorganismide tehnoloogia, mis kujutab endast mikroorganismide lahust, töötati välja Jaapanis Okinawas Ryukyuse ülikoolis 1970. aastatel professor dr. Teruo Higa poolt ja seda on tutvustatud ja kasutatud 140 riigis üle maailma (artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja). Loe edasi siit

  Uus veebiportaal Research in Estonia

Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht Research in Estonia on huvilistele uudistamiseks avatud. Veebilehe eesmärgiks on muuta Eesti teadusmaastik nähtavamaks, läbi info koondamise ja vahendamise. Veebileht annab ülevaate erinevatest teadusvaldkondadest ja -institutsioonidest. Research in Estonia tutvustab huvilisele Eesti teaduse tippkeskuseid, tehnoloogia arenduskeskuseid, erinevaid ülikoole ja doktorikoole. Ühtlasi leiab lehelt infot rahastusvõimaluste, Eesti TjaA kontaktbüroo kohta ning viited teistele Eestit teadusega seotud lehtedele.

Copernicus ja Galileo premeerivad teie uuenduslikke ja põllumajanduslikke ideid

Galileo on Euroopa globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem. Euroopa satelliitnavigatsiooni fond (ESNC) otsib läbimõeldud Galileo taotlusi põllumajanduse valdkonnas. Uuenduslikud tooted ja teenused, mille eesmärk on parandada igapäevaelu satelliitnavigatsiooni kaasabil on pälvinud rohkem kui 30 auhinda, koguväärtusega miljon eurot. Lisaks rahalistele auhindadele saavad osalejad teadjatelt abi oma ärimudelite elluviimisel. Osalejad saavad teha tihedat koostööd valdkonna ekspertide ja juhtivate maailma taseme institutsioonidega, samas olla rahvusvahelise tähelepanu keskpunktis ja turustada oma toodangut või teenust laiemale publikule Euroopas ja kaugemalgi. Taotlusvoor on avatud kõigile. Registreerimine kestab 1. aprillist kuni 30. juunini 2014. Loe lähemalt siit

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere liideri juhatus vahetas kogemusi Järvamaal
RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Juurus valmis mänguväljak
LEADER infokiri 2019 (nr 15/70)
POLLUMAJANDUS.EE: Väike on tark - "Small is Smart"
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Türi Konnas kogunesid Järvamaa käsitöömeistrid
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Maaeluministeeriumi ja Maaeluvõrgustiku esindajad külastasid Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevuspiirkonda
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere noored saavad endale maleva
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 23 (446)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival on meelitanud 4000 huvilist Loode-Eestit avastama
EIP-AGRI: Teeninduspunkt otsib abikäsi!
MAAELUMINISTEERIUM: LEADER tegevusgruppide külastused: Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo